– Dalle go mun bajásšadden, de vásihin ahte mu kultuvra ii lean oidnosis populárakultuvrras ja medias, danin háliidin mun ráhkadit dán spealu, dadjá Marjaana Auranen.
Auranen bargá Suoma indiespeallofitnodagas Red Stage Entertainmentas ja lea hutkan muitalusa ja čállán mánusa «Skábma: Snowfall» dihtorspellui, mii odne almmuhuvvo. Sii leat ovttasbargan earet eará Kárášjogafitnodagan Miksapix Interactiveain.
Olu dovddut čadnon spellui
Marjaana Auranen dahje Eira-Teresá Joret Mariánná, sávvá ahte speallu nanne sámiin gullevašvuođa dovddu iežaset kultuvrii ja gillii.
Kulturseailluheapmi guovddážis
Buot sámegielat leat áitojuvvon gielat ja máŋga sámegiela leat juo jávkan. Dat lea persovnnalaččat čuohcán Auranenii.
– Ovtta buolvvas massii mu bearaš sámegiela. Mu áhkku ii háliidan oahpahit giela viidáseappot.
– Danin lea munnje erenoamáš dehálaš ahte speallu lea sámegillii, vaikko vel ieš in máhtege sámegiela. Dát lea mu vuohki váldit ruovttoluotta iežan identitehta, dadjá son.
Marjaana Auranenis ja Red Stage Entertainment -joavkkus lei álggu rájes juo čielggas ahte «Skábma: Snowfall» galggai muhtin sámegillii ráhkaduvvot.
– Dat vuosttaš lágádus, geainna mis álggos lei oktavuohta, sii eai ipmirdan sámegiela dehálašvuođa spealus. Sii eai ipmirdan manin midjiide lei dehálaš ahte speallu galggai leat sámegillii.
– Dat lei midjiide «dealbreaker», go min áigumuš han lea gáhttet ja seailluhit iežamet kultuvrra boahttevaš buolvvaide, dadjá mánusčálli.
Visot ságastallamat ja jienat, maid spealus gulat, leat davvisámegillii ja leat tekstejuvvon eará gielaide.
Sámi musihkkár Hildá Länsman lea searvan luđiin dán spellui.
Dát berrešii oahpponeavvun
– Dát lea earenoamáš ja vuhtto spealus ahte kultuvra lea dehálaš speallanhábmejeddjiide. Sii áigot muitalit juoidá mii lea dehálaš sidjiide, ja dan vuohtan nai eará indiespealuiguin, muitala NRK speallankritihkkár Rune Fjeld Olsen.
Son lea geahččalan «Skábma» spealu ja oaivvilda dán sierraláganin go Zelda-spealu ládje muitala man rikkis sámi kulturárbi duođai lea.
– Lea dárbu ahte gávdnojit sámi spealut vai sápmelaččat nai oidnet iežaset speallanmáilmmis, oaivvilda son.
– «Skábma» galggašii oahpponeavvun buot riikkain gos gávdnojit sápmelaččat. Dá lea movttiidahtti vuohki oahppat sámegiela ja kultuvrra birra, earenoamážiid go jietnaneaktin spealus lea nai davvisámegillii, dadjá Olsen.
Eanet sámi spealut vuordagis
Nubbi sámi speallu, mii almmuhuvvo dán jagi loahpas, lea «Midnattssol».
Norgga bealde leat ráhkadeame mobiilaspealu sámi kultuvrra birra. Dat lea Troanddima fitnodat Umble mii lea ráhkadeame spealu.
Prošeakta lea ožžon doarjaga sihke Norgga filbmainstituhtas ja Sámedikkis.
– Speallu lea govvaráidu, mas leat smávva spealut. Mii lea bargan dainna diimmá geasi rájes, dadjá hábmejeaddji ja buvttadeaddji, Bao Nguyen.
«Midnattssol» mobiilaspeallu doalvu muitalusa ovddosguvlui. Spealu váldokarakteara lea Noa, guhte bajásšattadettiin massá iežas sámi duogáža ja identitehta. Dađistaga go son boarráseabbon šaddá, de ipmirdišgoahtá man olu bearaš ja kultuvra mearkkaša sutnje.
– Sámi spealut eai leat nu oidnosis speallanmáilmmis. Danin mii leat geahččaladdan iešguđetlágan muitalusaid ja sádden daid sápmelaččaide geaiguin ovttasbargat vai šaddá riekta, dadjá Nguyen.