Hopp til innhold

Vuojahalai dan botta go vurddii politiijain veahki

Guovdageaidnolaš Ole Martin Siri Hætta fertii vuordit máŋga diimmu ovdal oaččui veahki politiijain maŋŋel go biila lei vuodjan sihke su ja su skuhtera njeaiga. Politiijat ledje oainnat 130 gilumehtera duohken, ránnjá suohkanis Álttás.

Ole Martin Siri Hætta

Ole Martin Siri Hætta geahččalii bissehit biilla mii lei vuodján su skuhtera njeaiga, muhto vuojahalai maid ieš.

Foto: Privat

Ole Martin muitala Altaposten aviisii ahte bearjadat čuovganeapmái oaččui son dieđu ránnjás ahte su vieso luhtte lea biila mii lea vuodjan su skuhtera njeaiga.

Son viehkalii olggos ja oinnii billahuvvan skuhtera ja amas biilla. Son rabastii de biilauvssa ja oinnii biillas ledje guokte olbmo ja son havssii maid alkohola hája. Biilavuoddji ii dáhtton muitalit maid dagai su vieso olggobealde.

Murddihii su njeaiga

Ole Martin siđai iežas olbmá riŋget politiijaide, muhto doppe oaččuiga dieđu ahte sii fertejit iskat leat go sis politiijat geat sáhttet boahtit veahkkin, ja ávžžuhuvvuiga váldit biilavuoddjis biilačoavdaga.

Ole Martin geahččalii de doalahit biilla iežas vieso luhtte ja lei čuoččehan biilla duohkai vai dat ii sáhte vuodjit gosage. Nie son lei ájihan biilla 20 minuvtta, muhto de fáhkkestaga lei biila murddihan su njeaiga olles leahtuin.

– Mun nagodin njuikestit nu ahte eai vuodjan mu julggiid badjel, muhto gáhččen biilla maŋŋeláse njeaiga, ja bávččagahtten oalggi, muitala son Altapostenii.

Easka maŋŋel go lei vuojahallan biilii ja nuppes riŋgen politiijaide de lei ožžon dieđu ahte sáddejit politiijaid Álttás Guovdageidnui.

– Manai golbma diimmu ovdal go politiijat bohte veahkkin, muitala Hætta.

Šálloša go ádjánedje nu guhka

Finnmárkku politiijaguovllu operašuvnna ossodaga jođiheaddji Bjørn Tormod Syversen šálloša go politiijat ádjánedje ná guhká ovdal báikái.

Son muitala ahte politiijat ledje ožžon dieđu dáhpáhusa birra diibmu 0137, ja diibmu 0152 lei operašuvdna jođiheaddji bivdán Álttá politiijaid vuodját Guovdageidnui. Manai aŋkke veahá áigi ovdal go politiijat besse johtui, go dat ledje eará barggus Álttás. Diibmu 04:00 ledje politiijat ollen Guovdageidnui.

Syversen deattuha ahte dákkár áššit mas lea sáhká gárrenoaivevuodjimis leat áššit maid politiijat vuoruhit, ja dadjá ahte šállošit go manai ná guhkes áigi ovdal go politiijat ollejedje báikái.

– Dá lea dan dihte go Álttá politiijain lei vákta dien beaivvi, ja Guovdageainnus eai lean politiijat barggus. Dan dihte fertejedje politiijat vuodját Álttás Guovdageidnui, mátki mii lea 130 gilumehtera.

Čuohcá dorvvolašvuhtii

– Ii leat dohkálaš ahte manná nie guhkes áigi ovdal go politiijain oažžu veahki Guovdageainnus, dát rihkku buot gáibádusaid maid stáhta lea bidjan responsa áiggi ektui, nu lohká Guovdageainno sátnejođiheaddji Johan Vasara.

Son lohká ahte die lea vuot okta ovdamearka mii dáhpáhuvvá go báikkálaš funkšuvnnaid heaittihit, ja sirdet válddi stuorat kantuvrraide.

– Dainna ođđa politiija reforpmain leat njeaidime boaittobeale guovlluid, lohká son.

Loga maid: Lover et styrket politi i Nord – men legger ned 16 politikontor

Vasara vuorddášii ahte Guovdageainnus lea álo politiija vávttas, masa operašuvdna jođiheaddjit sáhttet riŋget jus lea heahtedilli.

– Guovdageaidnulaččaid dorvvolašvuohta ii sáhte leat dan duohken ahte Álttás sáddejit politiijaid deike, lohká son.

Korte nyheter

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid álbmotmeahccis

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.


    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahcis njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    - Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.