Hopp til innhold

CD-skearru buvttadeamen gárášas

 -Álggu rájes dán jagii juo leat olbmot  jearahallagoahtán goas sis CD-skearru ilbmá. In mun goit dieđe goas dát šadda. Fáhkkestaga de dát ilbmá, boagusta Rolf Morten Amundsen.

 

Gáraše musihkkárat

Gáráša musihkkárat. Petter Tretnes Hansen, Nils Mikael Hansen ja Rolf Morten Amundsen

Foto: Elle Márjá Eira / NRK

Kárášjogas čoahkkanedje diibmá Rolf Morten Amundsena gárášai guhtta nuorra luntta. Doppe álggii musihkkárjoavku ovttasbargat ja čuojahit fárrolaga. Lunttat leat čuojahan meastta miehta Sámi dan mannjemus jági. Dál leat fas čoahkkanan seamma gárašai. rOlFfa lea ráhkadišgoahtan viimmat sin vuosttaš CD-skearru. 

Viimmat CD-skearru

Jagi áigi ávžžuhii musihkkabuvttadeaddji Magnus Vuolab lunttajoavkku almmuhit CD-skearru. -Galggaimet rievttimielde Skádja studios báddet lávlagiid, muhto ii meinestuvvan. Šadde feara makkár teknihkkalaš váttisvuođat, čilge Rolf Morten Amundsen.

Joavku gárvvista lávlagiid gárášas, muhto Skádja studio dat ilbmada gárvves CD-skearru. Magnus Vuolab lea sin hálddašeadji danne go joavku dovdá eahpesihkarvuođa diekkár bargguide. -Ferte goit bargagoahtit muhtun sajis jus CD galggaš gárvánit, lohká Nils Mikael Hansen.

Gáraše joavku

 

Gitára "plekter"

Rolf Morten Amundsen čájeha gitára 'plekter' man ieš lea ráhkadan. Son lea čuojahan konsearttas dainna.

Foto: Elle Márjá Eira / NRK

- Hirbmat somá čuojahit dáppe gárašes, váikko látnja ii leat heivehuvvon dákkár musihkkabáddenlatnjan (studion). Lea buorre ruovttus bargat, muitala Amundsen, váilošii vel galmmihanskábe, gievkkanommán ja pizza dáppe.

Lunttat muitalit dál alddiineaset earenoamáš dili. Sii leat doapmame baddet lávlagiid vai skearru válmmašii rievttes áigái. -Lea ollu hušša. Mii bargat ijaid ja beivviid, muitála Amundsen.

Ovttasbargu

Ovttasbargu lea muhtomin leamaš váttis, danne go eai leat álo ovttaoaivilis.- Jus mii earát jearrat Rolf Mortenis movt dát jurdda orro, de ii leat álohii lihka duhttaváš, reškket lunttat. 

-Ja de lea Rolffa hui várrogas go ieš galgá juoidá evttohit, lohká Petter Tretnes Hansen. -Muhto son váldá gal vuhtii buot min evttohusaid.

Ráhkisvuohta

Lunttaid mielas manná ovttasbargu friddjaáiggis hui bures. Goit  ráhkisvuođa dáfus. Danne ráhkadedje ge ráhkisvuođalávlága, muhto sii ruvssodit eai ge hálit muitalit gii lávlaga lea čállán. 

- Álggos ráhkadeimmet aivve feasttalávlagiid (omd. Partyjoik), ja de olbmot jearragohte goas mii ráhkisvuođa birra áigut čállit. Danne ráhkadit ge lávlaga ráhkisvuođa birra dál, čilge Nils Mikael Hansen.

Olbmot vuordán skearru

Dá šaddá joavkku vuosttáš CD. Sii leat dássážii almmuhan iežaset ruovttusiidui, danne vai olbmot gullet ja sáhttet viežžat lávlagiid nuvttá.  

-Dát lea áiga juo gulostuvvan márkanis ahte mii galgat skearru almmuhit. Olbmot leat jearahallan goas CD-skearru ilbmá. Muhtumat leat váldan oktavuođa interneahta bokte maiddái, muitálit lunttat.

Petter Tretnes Hansen ja Nils Mikael Hansen

Movttegis lunttat

Foto: Elle Márjá Eira / NRK

Ođđa lávlagat

-CD-skearrus lea maid ollu mii lea earálágan go dat máid olbmot leat dássážii gullan. Mii čuojahit máŋggalágan musihkka-šaŋŋeriin ja lávlut máŋgga gillii, muitálit sii.

-Skearrus leat muhtun ođđa lávlagat mat leat dušše konsearttain gullon, dáhkida Rolf Morten Amundsen, muhto maiddai oahpes nuohtaid sáhttá gullat. 

 -Sávan ahte olbmot dorjot min. Min eatnit goit áigot oastit juobe ovtta skearru ge guhtege. Jus vel earát ge eai beroš oastimis dán CD,boagustit ieža.

Ja várra leat oallugat Sámis geat gávdnet dán CD-skearru juovlabeazi vuolde dái juovllaid, go dat han galgá ilbmat juovlamánus!

Gula rOlFfa jearahallama

 

Korte nyheter

  • Doaibmabijuid goavvejagiid várás

    Dán jagi leamašan garra goavvejahki mii lea čuohcan garrasit bearrašiidda ja boazodoalloservodahkii sihke ruđalaččat ja dearvvašvuođa dáfus. Norgga Sámediggi ja Davvi Dearvvašvuohta leat čoahkkinasttán dainna áigumuššan ahte geahčadit mo sáhttet ásahit bissovaš veahkkefálaldagaid sápmelaččaide. Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto dadjá, ahte Davvi Dearvvašvuođas áddejit dan duođalaš dili mii leamaš, ja leatge dál fárrolaga iskamin gávdnat bistevaš doaibmabijuid ja fálaldagaid dán hárrái.

    Rein spiser fôr fordi de ikke klarer å nå ned til lav og mose. Det er flere lag med is som hindrer dem. Derfor må reineiere fôre dem selv. Det vil de helst ikke.
    Foto: Synnøve Sundby Fallmyr
  • Luoitiba lávlaga ráfi birra

    Soai leaba balus leamaš ovdalgo dál álmmuheaba sudno ođđa šuoŋa go lea ráfi birra ja nubbi sudnos ássá Ruoššas. Nu muitala Emil Karlsen, go son lea dáhkan šuoŋa ovttas Ekaterina Efremovan, gii ássá Murmánskkas Ruoššas. Lávlla lea golmma gillii, «Min áiggis – Ближе, чем кажется (In Our Days – Closer Than it Seems)». Dát šuokŋa oainnat lea ráfi birra ja dat ahte galggašii ráfálaččat gulahallat. Gula Emil Karlsena Veaigesáddagis otne muitaleamin dán lávlaga birra ja doppe maid gulat ođđa šuoŋa.

    Samiske Emil Kárlsen slipper det som ble en ekstra aktuell protestlåt sammen med russiske Ekaterina Efronova fra Murmansk. En av verselinjene lyder: "Vi er nødt til å holde den skjøre verden i håndflata vår". Foto: Evgeny Velichko / Ørjan Marakatt Bertelsen NTB kultur
    Foto: Evgeny Velichko / Ørjan Marakatt Bertelsen NTB kultur
  • 100.000 ruvnnu ii-binára gáktekursii

    Skeivt kulturår juolluda 100.000 ruvnnu Garmeresa ii-binára gáktekursii, mii lágiduvvo Skienis miessemánu 26.-28.b. Márkomeannu oažžu gis 100.000 ruvnnu sin prošektii «Ain Queering Sápmi», čállá Kulturráđđi. Lea Kulturráđđi mii juohká Norsk Tipping badjebáhcaga Skeivt kulturår 2022 doaimmaide ja doaluide.

    Riddu Riđđu Festivála ozai 50.000 ruvdnosaš doarjaga iežas prošektii «Tause temaer i Sápmi: Kropp, seksualitet og grenser», muhto ohcamuš hilgojuvvui.

    Garmeres skeive samer
    Foto: Stina Aletta Aikio