Hopp til innhold

Vihkeles jarkoestimmie barkoe

–Tjuerieh greske gïelem jih båeries daaroengïele bakojde guarkedh jih guhtseles åssjalommh tjïelkedidh jih mænngan eensi åarjelsaemien gïelese jarkoestidh. Naemhtie dihte Nøørjen/Sveerjen gærhkoe gïeletjïerte barkoeminie.

Gærhkoen åarjelsaemien gïele tjïerte

Nøørjen/Sveerjen gærhkoen gïeletjïerte.

Foto: Ristin Persson / NRK

Luhkiegøøkte jaepieh dihte Sveerjen/ Nøørjen gærhkoen gïele tjïerte gïehtelamme jih aejlies gærjam bijbelem, åarjelsaemien gïelese jarkoestidh. Daan våhkoen iedtjeles gielebarkijh Staaresne gaavnesjamme. Dihte åarjelsaemien hearra Bierna Leine Bientie tråjjede.

– Nov amma! Daan tjåanghkose mijjieh jienebh gïelebarkijh Sveerjen jih Nøørjen bieleste bøøreme, dannasinie sïjhtebe vuesiehtidh guktie barkebe jih sijhtebe aaj govledh guktie dah ussjedieh mijjien jarkoestimme barkoen bijre, Bientie jeahta.

Bierna Leine Bientie

Bierna Leine Bientie.

Foto: Ristin Persson / NRK

Gïele evtiedimmie

Baakoste baakose jih raajeste raajese sojjehtieh guktie dah raajesh staaran sjïdtieh. Raarastellieh jih digkiedieh jih aelhkemes sjædta jis latjkoeh, muvhtene aejkien raajesinie tjuerieh vuertedh, vihth ussjedidh jih niekedidh. Raajese maahta jorkestovvedh eah guarkah maam tjaaleme gænnah! Dah jarkoestæjjah sinsætnan vuartasjedtie, dihte voestemes aalka mojjedidh dihte mubpie føørhkede jih minngemes gaajhkesh praahkasedtieh. Bientie jeahta ij leah barre lustes barkoe geerve sån aaj.

– Mijjieh libie dejpeladtje vuekiem jih gïelem nuhtjeme gåessie bijbele teekstide jarkoestibie. Vuejnebe urreste gïele evtiedimmie sjidteme, daaroen jih saemien gïelesne aaj. Dellie hijven domtoes gosse jeatjah jarkoestæjjah mijjjien barkoem nænnoestehtieh. Bientie jeahta.

Orre jarkoestæjjah daerpies

Laila Mattsson Magga akte dejstie jarkoestæjjijste mij guhkiem gïele tjïertesne orreme jih dihte tuhtjie daate lustes barkoe.

– Tjoerh ensilaakan ussjedidh. Dah båeries bijbele teeksth greske gïelesne, hijvene Bierna daam maahta jih destie greske gielijste, båeries daaroen gïelese jarkoestamme jih geervemes son daejtie guhtseles teekstide guarkedh, magkeres jis åssalommh utnin? Magga jeahta.

Laila Mattsson Magga

Laila Mattsson Magga.

Foto: Ristin Persson / NRK

Luhkie gøøkte jaepieh bijbelem jarkoestamme, guktie dihte domtoe?

– Luste orreme, domtoe daelie manne vïssjehtovveme. Luste vuejnedh nuerebe almetjh diekie båateme, mejtie gieh dejstie sijhtieh jarkoestæjjine barkedh, gieltegs barkoe daate. Magga jeahta.

Nejla Westerfjell, Nåamesjen vuemeste, daan tjåanghkose bøøresovveme.

– Ahh daate jih bijbeleteekstigujmie jarkoestidh vååjnoe geerve. Dihte gïele tjuara staaran sjidtedh. Dah saemien almetjh tjuerieh hov guarkedh, maam dihte hearra låhka, Nejla føørhkede.

Nils Arvid Westerfjell

Nejla Westerfjell.

Foto: Ristin Persson / NRK

Åarjelsaemien teekste gærja.

Golme vielie jaepieh edtjieh aejlies gærjeste jarkoestidh, jaepien 2018 båata dihte åarjelsaemien teekste gærja. Daelie gaavnede daejtie åarjelsaemien bijbele teekstide daan gærhkoen sæjrosne bibeln.no.

Korte nyheter

  • Sámi dáiddačoakkáldaga geassečájáhus

    Sámi dáiddaguovddážis Kárášjogas rahppo lávvardaga miessemánu 28. beaivve Gollegiisá-čájáhus. Sámiid Vuorká-Dávvirat ávvuda 50 jagi dán jagi ja dan oktavuođas Dáiddaguovddáš, Sámiid Vuorká-Dávvirat ja Sámi dáiddamagasiidna lea čohkken dáiddačájáhusa mas leat mielde máŋgga buolvva sámi dáiddárat. Musea oastimiin lei jo álggu rájes 1972:s dáidda oassin ja Iver Jåks rohki seaidnečikŋa lea okta dáidagiin man musea galledeaddjit dalán deivet go vistái lávkejit. Ávvučájáhusas čájehuvvo maid Iver Joks dáidda, maid musea osttii 1972:is.
    Oktiibuot dán dáiddačájáhusas leat 52 dáiddára dáidagat. Kuráhtorin leaba Hilde Skancke Pedersen ja Kristoffer Dolmen. Soai leaba vuoruhan dáidagiid main boahtá ovdan máŋggabealátvuohta. Dáiddačájáhus lea oaidnin láhkai borgemánu 28. beaivái.

    Inga Nordsletta Pedersen (1932) Gollegiisa (skattekiste), 2002 Govvagođđin / Billedvev (Ullu/Ull) Foto: RDM/Samisk kunstmagasin
    Foto: RDM/Samisk kunstmagasin / RDM
  • Otne lea mearkabeaivi: Urbán

    Otne lea sámi mearkabeaivi ja dasa lea čadnon dálkediida. Jus Urbánis leat čoaskimat, de šaddá liegga geassi, ja jus lea liekkas, de šaddá čoaska geassi. Dadjet nai ahte dál leat jávrriin ja jogain alimus dulvvit. Mearkabeivviid vuođul einnostit dávjá makkár dálki, ilbmi ja jahkeáigodatdálkkit leat vuordimis.

    Gyda-130122-Batnfjorden003
    Foto: Tore Lyngvær / NRK
  • Vuosttas giellaguovddáš Suoma beale Sápmái

    Ohcejogas rahppui vuossárgga Giellagárdi-giellaguovddáš. Dát lea vuosttas sámi giellaguovddáš Suoma beale Sámis. -Dát lea illubeaivi ja maiddái dehálaš ja stuorra ášši Ohcejoga gildii, dadjá Deanu Leagis sámástit giellabargi Laura Arola, nu čállá YLE Sápmi.

    Deanuleagis Sámástit mánggagielat bargi
    Foto: Kirsti Länsman / YLE Sápmi