NRK Meny
Normal

Lierne Viltforedling hijven jaepiem åtneme

Dæjman 5000 bovtsh jih 500 sarvh Lijresne leekedin. Daate darjoeh, edtjieh 20 milljovnh kr daan jaepien gïetedidh.

Elgskrotter på Langdalen Vilt i Elverum

Lierne Viltforedling jijnjem sarven bearkoem dæjman doekeme.

Foto: Bjørn Opsahl

Buerebe gåarede jih bovtsen jih sarven bearkoem åastedh jih doekedh. Lierne Viltforedling AS buektiehtamme, buerebe laakan bearkoe doekedh. Dæjman daate lissiehtahke 40 prosente sjidti. Daam dihte Trøndere plaerie tjaala.

Lierne Viltforedling lea båatsoe saemiej jijtjen åasiestæjja sielske, Noerhte Trøøndelaagesne. Gusnie bearkoe åestieh jih duekieh. Daate sielske åtna 53 aajhterh mij aksjieh åasteme.

Dæjman dellie sagke jienebem leekedin. Jienebh sarvh aaj dæjman øøstimh.Don jaepeste, dæjmetje jaapan dellie 140 tonn, 200 tonnen raajese lissehtahkene sjidti, dihte Lierne Viltforedling øøvtiedæjja Einar Kvemo jeahta.

– Buerebe jih buerebe laakan åestebe jih doekebe. Daelie aaj utnebe stuerebe sijjiem gusnie maehtebe bearkoeh våårhkedidh. Dellie barkoe daan jaepien aaj gååvnese. Åssjalommes mænngan jih jijtjen stoerre gilmehtahke gåetiem bigkedh

Sarven bearkoe vihkeles sjidteme.

Lierne Viltforedling lea daan jaepien sarvh åasteme, gaajhkede lehkeste dennie fylhkesne, dellie jienebe sarven bearkoem åadtjoejin åestedh. Dihte vååjnoe hijven sjidti. Voestemes jaepien øøstimh 350 sarvh jih dæjman bijjelen 500 sarvh. Sarvh aaj Snåaseste, Stientjeste, Overhalleste, Vikneste jih Nærøyste åasiestamme.

– Vååjnoe nemhtie, maahta jienebh åasies-sijjieh mubpien jaapan sjidtedh. Dihte seamma vihkeles jih jijnjem bovtsen jih sarven bearkoem åastedh goh barkoem doekedh.

Maarhna vaeljehkem girmie.

– Maarhna vaeljehke joekoen barkoem dorjeme. Ibie mijjieh tjoeperem utnieh jih bearkoeh doekedh. Mijjien daktere -sielske Midtnorsk Mobilslakt sov mubpie leekedimmie bussem åasteme, Kvemo jeahta.

Daate dorje 20 miljovnh kr retnon gïetedallieh.

Lierne Viltforedlingen ulmie lea jih dan jaepien 20 milljovnh kr gïetedidh.

– Båetije biejjie tjoevkes vååjnoe. Båatsoe saemieh jih vijrije almetjh edtjieh hijven åasam åadtjodh, edtjebe aaj hijven åasam utnedh gosse bearkoe doekebe, Kvemo jeahta.