Hopp til innhold

Vegard (19) sávvá vuoitit Norgga váimmuid sámi gielain ja kultuvrrain

Dál muitala vuosttaš geardde ahte áigu lávlut sámegillii.

Vegard Bjørsmo.

RÁHKKANEAME: Vegard Bjørsmoas manná geassi ráhkkanit čavčča gilvuide.

Foto: Tore Meek / NTB Scanpix

Kárášjohkalaš Vegard Bjørsmo (19) lea dán jagi nuoramus «Stjernekamp» gilvaleaddji ja dál geasset lea ruovttus Kárášjogas ráhkkaneame čakčii.

– Mii oaččuimet bargobihttán válljet iežamet šáŋŋera ja mun smihtten ahte sámi musihkka lea šáŋŋer mii guoská eanemus mu identitehtii. Mu mielas lea sámi musihkka hui čáppa šáŋŋer, mii sáhttá olahit gehččiid, seammás go lea heivvolaš mu identitehtii, muitala Vegard NRKii.

Danin son leage válljen čoavdit vuosttaš bargobihttá lávlagiin, mii lea sámegillii ja mas maiddái leat juoiganoasit.

– Mis lea dehálaš historjá

Lávlla lea maid olu čadnon sámi historjái juoga maid Vegard lea diehtomielalaččat válljen.

– Mun orun Oslos dál ja dáppe eai leat nu olus, geat dihtet sápmelaččaid birra. Mun lean ieš hui sáhkkii ja jearan sis maid sii dihtet ja maid sii leat oahppan skuvllas, lohká Bjørsmo.

Pyntet

OLLU HISTORJÁ: Sámiin lea maiddái garra historjá muitalit.

Foto: Tor Sæther

Go jerro makkár jurdagat sus ledje go válljii lávlaga, de sus lea dasa čielga vástádus.

– Válljejin dán lávlaga čájehan dihtii ahte mis sápmelaččain lea dehálaš historjá maid olbmot berreše dovdat ja ahte sámegiella maiddái lea ealli giella, čilge Bjørsmo.

Persovnnalaš muitalusat leatge doaibman bures su ovdamanniin Ella Marie Hætta Isaksenis (2018 vuoiti) ja Bilal Saabis (2019 vuoitis).

Ella Marie Hætta Isaksen med dommerpanelet etter seieren i Stjernekamp

VUOITI: Ella Marie Hætta Isaksen vuittii «Stjernekamp» 2019:s.

Foto: Julia Marie Naglestad / NRK

– Okta dain fiidnámus joavkkuin

«Stjernekamp» duopmár Mona B. Riise lea maiddái vuoiŋŋasteame geasseluomus muhto giđđat muitalii NRKii ahte son illuda sakka čakčii.

– Mu mielas lea dát okta dain fiidnámus artistajoavkkuin, maid lean oaidnán guhkes áigái ja mus leat alla vuordámušat dán sáttaáigodahkii, lohká Riise.

Programleder Mona B. Riise

ILLUDA: Duopmár Mona B. Riise illuda ođđa sesongii.

Foto: Julia Marie Naglestad / NRK

Go šaddá sáhka das, gii son dán jagáš joker sáhttá leahkit, de leat Riises olu jurdagat.

– Go čuožžu dás vuosttaš beaivvi, de ii dieđe goassege guhte vuoitá. Mii diehtit ain juo dan ahte oažžut stuorra musihkavásáhusaid, muhto kárášjohkalaččas Vegardas lea juoga, mii sáhttá šaddat hui gelddolaš, lohká Riise.

SMSas dadjá maiddái ahte illuda čuovvut Vegarda čakčat.

Váillaha eatnigiela

Vegard fárrii Áltái 15-jahkásažžan ja lea dan rájes beassan dovdat mo lea váillahit eatnigiela ja oahpes kultuvrra. Son muitala ahte go orui Kárášjogas, de sámástii beaivválaččat ja ii jurddašan dan sámegiela birra ovdalgo fárrii.

– In sámástan earretgo dalle go riŋgejin ruoktot ja go ledjen sámegiel diimmuin. Doppe lei dieđusge jeđđehus ahte vaikko eai lean nu olus geat hálddašedje sámegiela, de goit dovde kultuvra, lohká Bjørsmo.

Go fárrii Osloi, de váillahišgođii sámegiela eambbo ahte eambbo.

– Dáppe Oslos han galggašedje leahkit eanemus sápmelaččat muhto mun in beasa goassege sámástit, lohká Bjørsmo.

Vegard Bjørsmo presenteres som deltaker i Stjernekamp 2020

Dál go Vegard orru guhkkin eret ruovttus ja eatnigielas, de lea čanastupmi sámi kultuvrii sutnje mávssolaš.

– Váillahan giela ollu ja váillahan geavahit giela, luohti ja sámi musihkka šaddá dego dorvun munnje, čilge Bjørsmo.

Dáinna dorvvuin lávke maid «Stjernekamp» lávdái.

– Lávddis veahkeha lávlut sámegillii go dalle dovddan ja ádden sániid buoremusat, loahpaha Bjørsmo.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK