Hopp til innhold

Vearjuduvvon politiijat hárjehallet

Viđa leansmánnekantuvrra vearjuduvvon politiijabálvvát leat čoahkkanan Kárášjohkii, gos galget hárjehallat dustet heaggaváralaš dáhpáhusaid.

Bevæpnet politi

Viđa leansmánnekontuvrra vearjuduvvon politiijat Kárášjogas hárjehallamis dustet áitagiid.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Hárjehallamis váldet vuođu vejolaš heahtedilis, maid politiijat galget čoavdit. Dán vuoro lea hárjehallamis ožžon dieđu ahte Kárášjogas leat ovddiduvvon áitagat, ja ahte dilli sáhttá leat heaggavárálaš.

40 diimmu vearjuduvvon hárjehallan

Dalle go diekkár váralaš dilli čuožžila, de lea dehálaš ahte politiijat leat beassan hárjehallat vearjjuid geavahit, čilge Kárášjoga leansmánnebálvá, Arvid Næss.

– Dát lea okta dain jahkásaš hárjehallamiin mas mii ráhkkanahttit iežamet dustet dákkár dáhpáhusaid, oktiibuot 40 diimmu jahkái, lohká, Næss.

Karasjok politi

Kárášjoga leansmánnebálvvát, Arvid Næss ja Jens Eriksen, hárjehallamin dustet heahtedili ja áitagiid.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Eai muitán dieđihit

Mannan vahkus go hárjehallamat álge, de dáidet politiijat leat báikki olbmuid baldán veahá.

– Go álggaheimmet hárjehallamiid, de eat lean buohkaide muitán dieđihit ahte mii leat hárjehallamin, ja navdimis balddiimet muhtumiid, geat eai diehtán ahte lei hárjehallan, ja ahte vearjuduvvon politiijaid ihtet lagasbirrasii, lohká Næss.

Sii leat goit oahppan ahte dákkár hárjehallamiid birra ferte ovddalgihtii dieđihit álbmogii, vaikko eai sáhte jur buot muitalit ovddagihtii.

  • Guldal jearahallama Arvid Næss´ain dás

Korte nyheter

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.

    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahci láhka njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    – Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.