NRK Meny
Normal

Garra gilvu oažžut geassebarggu

Vaikko vel leage geasseluopmu, de lea olu nuoraid mielas buoret bargat ja tinet ruđaid. Tietnasa eai golat gal feara makkár suohtasiidda.

Kátjá Márjá Grønnli

BARGAMIN: Kátjá Márjá Grønnli lea gielddas ožžon geassebarggu. Barggus son galgá beahceovssiid čorget.

Foto: Thoralf Balto / NRK

– Geassebargguid alde lea garra gilvu, muhto oahppásiid bokte lea álkkit oažžut barggu, lohká nuorra geassebargi.

Kárášjohkalačča guovttos Kátjá Márjá Grønnli ja Lemet Johanas Nystad gal leaba lihkkohan geassebarggu.

Seastit ruđaid

Kátjá Márjá Grønnli (17) illuda go lea ožžon geassebargu. Ii ge leat jurddašan ruđaid golahit vuos masa ge.

– Dieđusge áiggon seastit, go boarráseabbo šaddá de sáhttá biilla oastit dahje juoidá eará maid dárbbaša, dadjá Kátjá.

Lemet Johanas Nystad (16) vázzá Lillehammeris Norges toppidrettsgymnasas dahjege njunušvaláštalliid joatkkaskuvlla. Son maid ozai geassebarggu tietnasa dihtii, son dárbbaša ruđaid go vázzá veahá divrasat skuvlla:

– Mun oainnat váccán divrras skuvllas, ferten dasa bidjat veahá ruđa, lohká Lemet Johanas.

Geassebargu gielddas

Soai leaba ožžon čorgenbarggu gielddas. Galgaba čorget beahcemuoraid mat leat báhcán maŋŋá go sahájedje muoraid Kárášjoga márkanis ja márkana lahka.

Lemet Johanas čorgemin

Lemet Johanas bargguid siste, su mielas lea dát veahá lossa bargu.

Foto: Thoralf Balto / NRK

– Dat lea veahá lossa bargu, muhto dat ferte muhtin dán maid bargat. Ferte veahá čábbát márkana čorget, dadjá Lemet Johanas.

Jus leažžá arvi, dat ii hehtte sudno bargamis:

– Eat mii leat sohkkaris ráhkaduvvon, dat gal manná bures, čaibmá Kátjá.

Skihpárat geain ii leat bargu

Lemet Johanas muitala ahte sus leat olu skihpárat geain ii leat geassebargu. Son dadjá ahte ii ábut soffás čohkkát ja vuordit ahte earát ohcet barggu du ovddas, fertet ieš ohcat. Son jáhkká maid okta sivva bargguhisvuhtii lea ahte Kárášjohka ii leat nu stuoris.

Lea várra váttis fidnet barggu, ii dal Kárášjohka leat Norgga stuorámus márkan. Eai dáidde leat nu olu geassebarggut dáppe. Mu ustibat ledje gal ohcan barggu, muhto eai ožžon. Mus lei lihkku go ožžon barggu.

Lemet Johanas Nystad

Olu geassebarggut eai goassege almmuhuvvo, muhto olbmot ožžot geassebarggu fuolkevuođa ja ustitvuođa bokte dahje ahte olbmot ieža váldet oktavuođa fitnodagaiguin. Nystad oaivvilda ahte dus lea ovdamunni jus dovddat olbmuid:

– Ferte dovdat olbmuid, dalle sii dihtet makkár olmmoš don leat, leatgo barggán vai it, muitala Nystad.

Ii leat vel ožžon geassebarggu

Erik Nilsen (18) lea ohcan geassebarggu, muhto ii leat vel ožžon barggu.

Erik Nilsen ohcan geassebarggu

Erik ii leat vel ožžon geassebarggu, muhto sus lea ain doaivva oažžut barggu.

Foto: PRIVÁHTA GOVVA

Son muitala ahte sus livččii miella bargat vai ii dárbbaš ruovttus čohkkát biepmadit gieđaid. Nie gal áigi šaddá guhkki. Erik liiko leat olgun, ja danne lea miella dakkár geassebarggu mas beassá olgun leat.

Measta buot Erik skihpáriin lea geassebargu, dainna lea ge erenoamáš váivi go sus ii leat geassebargu:

Lea láittas go mus ii leat geassebargu; measta buot mu skihpáriin lea. Dalle mun šattan ruovttus čohkkát go sii leat barggus.

Erik Nilsen

Maid áiggut bargat dán geasi jus it oaččo barggu?

– Dalle lea dilli luosaid bivdit, čaibmá Nilsen.

11 600 geassebarggu

– Dán jagi lea dán rádjai almmuhuvvon nav.no bokte 11 600 geassebargosaji, dadjá NAV seniorráđđeaddi Johannes Sørbø.

Dát lohku lea seamma go diibmá, muhto eai nu olu go guovtti-golmma jagi áigi.

Sørbø muitala ahte sii vuhttet ahte nuoraide lea váddásat go ovdal oažžut geassebarggu. Sørbø lohká dása leat čilgehussan earret eará dat ahte olgoriikkas leat boahtán eanet bargit.

– Dát dagaha ahte lea stuorát gilvaleapmi bargguide maidda ii dárbbaš fágalaš gelbbolašvuođa, lohká son.