NRK Meny
Normal

Varas oaiviliskkadeapmi: Árja massá jienasteddjiid

Norgga Sámedikkeválggat leat boahtte mánus, ja váras oaiviliskkadeamis boahtá ovdán ahte ovddit válggaid ektui, massá Árja bellodat eanemusat doarjaga.

Inger Eline Eriksen Fjellgren lytter på Sametinget

Árja presideanttaevttohas, Inger Eline Eriksen Fjellgren.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK

Oaiviliskkadeamis, maid Sentio lea čađahan NRK Sámi, Ávvira ja Ságat-áviissaid ovddas loahpageahčin suoidnemánu, boahtá ovdan ahte Árja njiedjá 7,8 proseanttain, go buohtastahttá mannan válggaid loguin. Loguid vuođul ii lean Árja oažžut go ovtta áirasa sámediggái.

Muhto dát bohtosat dattetge eai fuolastuhte Árja presideanttaevttohasa, Inger Eline Eriksen Fjellgrena, ja dadjá oaiviliskkadeamit Árjja ektui dávjá eai doala deaivása.

– Lea váttis árvvoštallat, ahte dat mii boahtá ovdán oaiviliskkadeamis lea duohtavuohta. Bohtosiid ii oainne ovdalgo válgabeaivvi, Eriksen Fjellgren muitala.

– Dárogiella sivvan

Inger Eline Eriksen Fjellgren jáhkká sivvan Árjja heajos bohtosiidda leat go iskkadeapmi lei dárogilli. Sin jienasteaddjit leat eanaš sámegielagat, ja dat sáhttá leat dagahan ahte jienasteaddjit eai oassálastán oaiviliskkadeapmái.

– Jus mu fulkkiide riŋgešii muhtin ja jearahalašii dárogillii, de eai gilleše gullatge mas lea sáhka. Lea dehálaš ahte dákkár iskkadeamit leat sámegillii. Dát heajos bohtosat addet midjiide baicce eanet bargomovtta, presideanttaevttohas loahpaha.

600 olbmo jerron

Bargiidbellodat ovdána eanemusat oaiviliskkadeamis maid Sentio lea loahpageahčen suoidnemáno čađahan NRK Sámi, Ávvira ja Ságat-áviissaid ovddas.

Bellodatbaromehter, suoidnemánnu 2017. Rievdadusat 2013 rájes

Bellodat

2013 válggat

Suoidnemánnu 2017

Differánsa +/- proseantta

Bargiidbellodat

20,8

27,3

6,5

Árja

11,4

3,6

-7,8

Dáloniid listtu

2,6

2,7

0,1

Oktasaš listtu NSR/SPF

4,6

9,9

5,3

Ovddádusbellodat

8,8

7,7

-1,1

Olgeš

6,9

7,8

0,9

Johttisápmelaččaid listu

3,3

2,8

-0,5

Nordkalottálbmot

4,3

3,2

-1,1

Norgga sámiid riikasearvi

23,9

19,9

-4,0

Guovddášbellodat

4,7

6,4

1,7

Åarjel-Saemiej Gielh

2,0

1,1

-0,9

Eará

6,4

7,6

1,2

Eahpida bohtosiidda

Árja searvvai sámediggeválggaide vuosttaš geardde 2009s ja maŋemuš áigodaga lea bellodat leamaš Sámedikki goalmmádin stuorimus bellodat njeljiin áirasiin.

Inger Eline Eriksen

Inger Eline muitala válgagičču bokte áigut čájehit jienasteaddjái ahte Árja lea bellodat masá sáhttá luohtit. Son oaidná sámedikkis stuorra dárbbu bellodagaide dego mat Árja ja eará smávit bellodagaide.

Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

Bellodaga presideantaevttohas Inger Eline Eriksen Fjellgren, dadjá ahte politihkalaš iskkadeamit čájehedje ovdalaš ovddit válggaid unnán doarjaga Árjii. Danin son eahpida man doallevačča dát ge bohtosat leat, iige jáhke loguid addit rievttes gova sin bellodagas.

NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta ii loga ovttage bellodatjođiheaddji háliidit massit jienasteddjiid. Guldal kommentára dás:

Bb ja NSR njunnošis

Ronny Wilhelmsen

Bargiidbellodaga presideanttaevttohas, Ronny Wilhelmsen.

Foto: Arbeiderpartiet

Bargiidbellodat ja Norgga Sámiid Riikkasearvi leat leamaš Sámedikki stuorimus bellodagat ja gilvaleaddjit.

Bellodagat leat sullii seammá stuorrá go rehkenastá Norgga sámiid riikasearvvi (NSR) ovttasbarggu Sámeálbmot Bellodagain oktii NSR loguide.

Bargiidbellodat lea garra siskkáldas riidduid čađa soahtan diimmá juovlamánu rájes. Dán politihkalaš iskkadeamis sii ovdánit bures ovddit válggaid ektui.

Presideantaevttohas Ronny Wilhelmsenis lea buorre ágga leat ilus go oaidná oaiviliskkadeami bohtosiid. Guldal kommentára dás:

Njealjádin stuorimus bellodat

Toril Bakken Kåven dat ásahii Nordkalottfolket bellodaga ja leamaš bellodatnjunuš jo álggu rájes.

Toril Bakken Kåven snakker i mikrofon på Sametinget

Davvikalohta álbmot bellodaga presideanttaevttohas, Toril Bakken Kåven.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Bellodat leamaš Sámedikki njealjádin stuorimus bellodat 2013-válggaid rájes, ja dán áigodagas leat sis maid leamaš golbma áirasa Sámedikkis.

Bellodat orru veahá massimen coavcci ja maid jienasteddjiid, muhto bellodat njunuš ii leat suorganan.

Kommentáhtor Nils Johan Heatta, lohká Bakken Kåvena leamen realisttalažžan. Guldal kommentára dás: