Hopp til innhold

Vánddardeaddji váidá iežas ruovttogieldda

Tor Asle Varsi, gii šattai dovddusin go váccii ja sihkkelasttii Norgga geažis geahčái, lea váidán iežas ruovttogieldda. Son čuoččuha ahte gielda lea rihkkon lágaid.

Frank Ingilæ og Tor Asle Varsi

NUBBI VÁIDÁN NUPPI: Ovddeš gielddapolitihkkár, Tor Asle Varsi (olgešbealde), lea váidán gieldda mas Frank Ingilæ (gurutbealde) lea sátnejođiheaddji. Dát lea govvejuvvon eará ášši oktavuođas.

Foto: FOTO: Nils Henrik Måsø / NRK

Son lohká iežas dolkan, go čuoččuha ahte Deanu gielda lea rihkon sihke Mohtorjohtolatlága ja Finnmárkolága.

Ovddeš Bargiidbellodaga gielddapolitihkkár, sirbmálaš Tor Asle Varsi, oaivvilda ahte su ruovttogielda gieđahallá sierravuodjinlobiohcamušaid guovtte láhkai.

– Váidagiin háliidan čuvget man nannosat ležžet Mohtorjohtolatláhka ja Finnmárkoláhka, dadjá Varsi Ságat-áviisii.

Barmarkskjøring illustrasjon

RIIDOÁŠŠI: Deanu gielda sivahallojuvvo addit eambbo sierravuodjinlobiid gielddaássiide go earáide. – Dakkár lohpi ii leat gielddas, oaivvilda fylkkamánne.

Foto: Arkivfoto / NRK

– Gielddaássiide addojuvvojit eanet sierravuodjinlobit

Varsi lea gulaskuddan Finnmárkku Fylkkamánniin – lešgo nu ahte Deanu gielda addá eanet sierravuodjinlobiid iežas gielddaássiide, go olggobeal-olbmuide.

Fylkkamánne iskamat galget Ságat-áviissa dieđuid mielde leat duođaštan ahte gielda addá eanet vuodjinlobiid deatnoássiide go earáide.

– Máŋgga olbmo leat mus jearran manin mun váiddán iehčan gieldda. Láven fástidit ahte háliidan oažžut diehtit ležžetgo mis oppanassiige lágat main leat ávki. Vai leago nu ahte sierravuodjinlobilávdegoddi oččoš mearridit ja gieđahallat ohcamušaid nu mo lávdegoddi ieš háliida beroškeahttá lágaid, muitala Tor Asle Varsi áviisii.

Sátnejođiheaddji ii vel ožžon váidaga gihtii

– Dán ášši in dovdda. Muhto jos lea riekta ahte Varsi lea váidán gieldda, amma hal de oaččun diehtit áiggi mielde, kommentere Deanu sátnejođiheaddji, Frank Ingilæ.

Nuortafinnmárkku politiijaguovllu bealis duođaštit ahte leat ožžon váidaga, muhto eai leat vel šaddan dan gieđahallat.

– Danin in sáhte maidige vel dadjat, lohká áššáskuhttin-ovddasfástideaddji, Anja Mikkelsen Indjør.

Tor Asle Varsi šattai dovddusin go geassit 2011 váccii Norgga geažis geahčái, fuomášuhttin dihtii jugešvuođaváttisvuođaid.

Dán jagi lea Varsi ges sullii seamma mátkki sihkkelasttán – dán háve ges go háliidii čalmmustahttit givssideami (olgguldas čujuhus).

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.