Váide guokte njihtanášši Deanus – dutke dušše ovtta

Deanu gielda lea politiijaide váidán guokte njihtanášši, main vearrerehkegat leat duođaštussan. Muhto politiijat eai dutkan earágo dan nuppi. Les på norsk

Tana rådhus

OĐĐA NJIHTTINÁŠŠI: Deanu gielda sáhttá leat njihttojuvvon unnimusat 20 miljovnna ruvnno ovddas. Maŋŋel go vuosttaš njihtama váide, de váide ođđa njihtanášši diibmá.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Juste dál árvvoštallá Hedemárkku ja Opplándda Stáhtaadvokáhtta geat áššáskuhttojit dáin áššiin, mat sáhttet šaddat stuorimus njihtan- ja korrupšuvdnaáššin Davvi-Norggas, maid diggevuogádat lea meannudan.

Deanu gieldda ossodatjođiheaddji lea dássážii áššáiduhtton roavva korrupšuvnnas ja ekonomalaš vearredagus. Su váruhit logi jagi áigodagas njihtan unnimusat 20 miljovnna ruvnnu.

Oktiibuot leat guđas áššáiduvvan áššis. Guokte davvinorgalačča ja njeallje lullinorgalačča. Politiijat váruhit earenoamážit áššáiduhtton davvi-norgalačča ja hamarlačča leat guovddáš olmmožin vearredagus.

Politiijat váruhit Deanu gieldda ovddeš ossodatjođiheaddji dohkkehan vearrerehkegiid, ja dainna vugiin ožžon ovdamuniid olgguldas fitnodagain.

Oktiibuot son galgá leat nagodan gávildit alccesis njeallje miljovnna.

Deanu gielddas lea leamaš váilevaš ekonomiija dárkkisteapmi ja rehketmeannudeapmi, danin lea leamaš vejolaš njihtat gieldda. Nu čájeha ođđa hálddašanrevišuvdna maid Komrev Nord lea čađahan maŋŋel váruhuvvon nihtama.

Áššáiduhtton Deanu dievddu advokahttá Vidar Zahl Arntzen duođašta áššehasa dovddastan verrošeami.

Maŋŋel go politiijat dutkagohte njihtanášši, de lea áššáiduhtton dievdu guođđán iežas virggi, seammá lea Deanu ráđđeolmmái dahkan.

Muhto dát njihtanášši ii leat dat áidna ášši, mas gielda váruhuvvo máksán vearrerehkegiid.

Deanus lea maid nubbi ášši, mii dássážii ii leat gullon, iige dutkojuvvon.

Tana politistasjon, Finnmark politidistrikt.

GUOKTE VÁIDAGA: Politiijat leat vuostáiváldán guokte njihtanášši gielddas.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Atne 14 geardde eambbo ruđa go dan maid ledje bušetteren

Kommunal Rapport dieđuid vuođul lea Deanu gielda máksán sullii 405.000 ruvnno virgealmmuhusaid dahje bálvalusaid ovddas, maid gieldda bealis eai dieđe sihkkarit leatgo oba diŋgonge.

Fágabláđi čállá gielda lea máksán logi iešguđetge fitnodahkii almmuhusaid ovddas.

Dál gáibida Deanu gieldda dárkkistanlávdegotti jođiheaddji politiijaid guorahallat ášši.

NRK lea dárkkistan 32 rehkega maid guhtta iešguđetge almmuhusfitnodaga leat sádden gildii, ja gáibidan sin máksit oktiibuot 300.000 ruvnno.

Rehkegat čájehit ahte okta ja seammá gieldda jođiheaddji lea sihke diŋgon ja dohkkehan buot rehkegiid, earret go ovtta.

Dušše jagi 2020 son dohkkehii rehkegiid oktiibuot 280.000 ruvnno ovddas Ruoŧa fitnodagain, mat leat vuovdán saji virgealmmuhusaide iežaset neahttasiidduin.

Son lei bargoskihpár jođiheddjiin gean politiijat váruhit roavva korrupšuvnna ja ekonomalaš verrošeami čađahan.

Supmi lea 14 geardde stuorit go gieldda jahkásaš bušeahtta. Dábálaččat atnet 20.000 ruvnno jahkásaččat virgealmmuhusaide.

Dasa lassin lea gielda oastán 20.000 ruvnno ovddas saji almmuhit virggiidis dovddus Norgga almmuhusportálas.

Dat lea beare nu ahte dárbu lei stuorát go dan maid doivo. Unnán bargit ja rekrutterenhástalusat leat dagahan dili vearrábun, čilge jođiheaddji NRK:i.

Son deattuha lassi golut ledje dohkkehuvvon siskkáldasat gielddas.

Olgguldas dieđiheaddji gal oaivvilda ahte Ruoŧa fitnodagain eai lean duohtarehkegat.

Bunke med fakturaer, stillingsportal på nett.

VEARREREHKEGAT: Badjelaš 30 rehkega, maid Ruoŧa almmuhusfitnodagat leat sádden gildii, váruhit leahkit vearrerehkegin.

Foto: Johan Ante Utsi / NRK

Jođiheaddji árvvoštallama vuođul heaittihedje ášši

Gildii almmuhuvvui njihtan miessemánus diibmá, ja dán vuođul mearridii gieldda ráđđeolmmái váidit ášši politiijaide. Muhto dakka maŋŋel heaittihedje politiijat ášši.

Politiijat váruhedje gieldda máksán vearrerehkegiid, nu duođašta Finnmárkku politiijaguovllu politiijaadvokáhtta Are Aarhus NRK:i e-poastta bokte.

Dat manne politiijat heaittihedje ášši lei go Deanu gielda ii sáhttán iežas bealis dadjat leigo dás sáhka vearrerehkegiin vai ii, čilge politiijaadvokáhtta, go bijai gieldda čilget man jáhkehahtti dat lei ahte gieldda virgealmmuhusat almmuhuvvojedje, nugo rehkegiin boahtá ovdan.

– Mu árvvoštallan lei dalle nu ahte ášši livččii gáibidan vaikko man olu návccaid ja ášši heaittihuvvui go dat ii lean doarvái vuođđu guorahallat dan.

Politiadvokat Are Aarhus

Politiijaadvokáhtta Are Aarhus.

Foto: Kristina Kalinina / NRK

NRK lea geahčadan áššeheaittiheami.

Das čuožžu ahte politiijat heaittihedje ášši maŋŋel go gielddas siskkáldasat ledje árvvoštallan leago oktage njihtan gieldda.

Ja, gielda lei addán ovddasvástádusa jođiheaddjái árvvoštallat dan, sutnje guhte lei dohkkehan rehkegiid.

Fra: Finnmark politidistrikt
Til: Tana kommune
Sendt: 13. juli 2021
Emne: Tana kommunes anmeldelse av mulig svindel
Det vises til anmeldelse av 14.05.2021. Påtalemyndigheten har henlagt saken fordi det ikke er rimelig grunn til å undersøke om det foreligger et straffbart forhold. Slik påtalemyndigheten vurderer saken må Tana kommune som profesjonell aktør for annonsering og betaler for slike tjenester, være nærmest til å vurdere om kommunen har betalt for tjenester som ikke er levert. Når kommunen selv ikke kan gi en kvalifisert vurdering av de faktiske forholdene i saken, kan heller ikke påtalemyndigheten, uten bruk av uforholdsmessige etterforskningsressurser, vurdere sannsynligheten for at det har foregått straffbare forhold.

Gaskaboddosaš ráđđeolmmái Trond Are Anti, gii dalle jođihii gieldda hálddahusa, lei son guhte vuolláičálii váidaga maid gielda sáddii politiijaide.

Son lea ožžon vejolašvuođa vástidit čuoččuhusaide attii go gielda dán ovddasvástádusa jođiheaddjái, guhte dohkkehii rehkegiid 300.000 ruvnno ovddas.

Mun in áiggo kommenteret dán ášši. Dál lea gielddas ođđa gieldadirektevra, ja son ferte vástidit dán, vástida Anti.

Rådmann i Tana kommune, Trond Are Anti

Deanu ovddeš gaskkaboddosaš ráđđeolmmái Trond Are Anti.

Foto: Piera Balto / NRK

Dálá gielddadirektevra Inger Eline Eriksen Fjellgren čállá NRK:i e-poastta bokte ahte dat lea gieldda ovddasvástádus árvvoštallat leatgo njuolggadusat rihkkojuvvon ja árvvoštallat váidit dákkár áššiid.

– Nugo mun dovddan ášši, de lea gielda iskan dán ášši siskkáldasat ja sádden buot dokumentašuvnnaid politiijaide. Ja de lea politiijaid ovddasvástádus guorahallat leago oktage rihkkon lága. Dat ii leat gieldda ovddasvástádus.

Áigemearri guoddalit áššeheaittiheami lei geasset 2021. Dalle lei gielda juste nuppástuhttomin, ja dalle virgádii Deanu gielda Eriksen Fjellgrena ođđa gielddadirektevran, maid ovdal gohčodedje ráđđeolmmájin.

– Lea moaitinveara go politiijat mearridedje heaittihit ášši, ja maŋit áigge leat jurdilan mii livččiimet galgat váidit áššeheaittiheami. Lea váidalahtti go mii eat guoddalan áššeheaittiheami. Diekko mii leat ieškritihkalaččat, čállá Eriksen Fjellgren.

Inger Eline Eriksen Fjellgren i vrimlehallen i Stortinget

Deanu gielddadirektevra Inger Eline Eriksen Fjellgren.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Vaikko ášši lea heaittihuvvon, de lea vejolaš ahte politiijat árvvoštallet ášši ođđasit.

– Lea dábálaš árvvoštallat ođđasit ášši, jus ođđa dieđut ilbmet. Muđui mii eat leat gávdnan maide mii čatná dán ášši don ovddit áššái, maid Innlandet politiijaguovlu lea guorahallan, čállá Finnmárkku politiijaadvokáhtta Are Aarhus.

Rehkegat leat seammalágánat

NRK lea iskan rehkegiid, maid gielda lea máksán Ruoŧa almmuhusfitnodagaide. Máŋga rehkega leat measta áibbas seammalágánat ja dat leat sáddejuvvon gildii máŋgga háve.

Áidna mii earuha muhtun rehkegiid lea dušše dáhton, ja man áigodaga ovddas sii mákse virgealmmuhusaid.

Muhtun rehkegiin leat váilevaš dieđut. Guovtti fitnodatrehkegis ii leat referánsaolmmoš, mii dábálaččat lea rehkegis.

Go NRK lea geahččalan čuojahit telefovdnanummáriidda mat leat rehkegiin, de lea mátketelefovdna jáddaduvvon dahje ihtá diehtu ahte nummár ii leat anus.

Máŋgga rehkegis lea seammá logo, muhto ea fitnodatnamma.

Ovddeš jođiheaddji dieđiha ahte su mielas ii lean dán áššis mihkkege ártegiid, iige lean mihkkege mii imaštahtii su. Ja su mielas ledje dát albma fitnodagat.

NRK iskkadeapmi čájeha ahte eanaš rehkegat leat sáddejuvvon Stockholmma guovllus, earret go okta.

Fitnodagat leat dego iešheanalaš fitnodagat main ii leat čanastupmi gaskaneaset, muhto unnimusat guokte fitnodaga vuvdet virgealmmuhusaid neahttaportálain, main lea seammá namma.

Iešguđetge fitnodaga referánsaolbmuin leat máŋggas olbmážagat sosiála mediain.

Máŋga neahttaportála mas fitnodagat fállet saji virgealmmuhusaide leat beallemuddui guoros neahttaportálat, mas ii leat albma sisdoallu.

Dat mearkkaša ahte vaikko neahttasiiddut orrot leame albma siiddut, de ii leat vejolaš beassat viidáseappot siiddus go deaddila liŋkkaid.

Dasa lassin leat máŋgga neahttaportálas unnán dahje jo ii oktage Norgga virgealmmuhus

Gieldda jođiheaddji oaivvilda ahte neahttasiiddut sáhttet leat rievdan dan rájes go son diŋgui ja osttii almmuhusaid.

– Dát siiddut ledje fal veaháš earáláganat ovdal, ja ii lean mihkke mii mu mielas lei ártet dán áššis. Buot orui legitiimmalaš nugo dieđut ledje dalle.

Tana rådhus

GOLAHAN ALMMUHUSAIDE: Deanu gielda lea maŋemus jagiid golahan arvat eambbo virgealmmuhusaide go dan maid ledje bušetteren.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Golahii badjelaš 100.000 ruvnno ovtta virgái

Gažaldahkii manne gielda diŋgui Ruoŧa fitnodagain virgealmmuhusaid, iige Norgga, de vástida ovddeš jođiheaddji:

– Mii eat nagodan virgádit ovttage dán áigodagas ja dalle ferte geahččalit eará vugiid.

Son čilge ahte Deanu gielda lea ovdal virgádan olbmuid sihke Suomas, Ruoŧas ja Dánmárkkus , ja danin lei lunddolaš doppe maid ohcat, go Norggas lea váttis gávdnat bargiid.

Čieža mánus golahii gielda 115.290 ruvnno virgealmmuhusaide ozadettiin bargi ovtta virgái.

Gielda virgádii bargi virgái loahpageahčen jagis.

Seammá áigodagas golahii gielda 121.730 ruvnno virgealmmuhusaide, go ledje ohcamin bargi ovtta eará virgái gis.

Dása maid virgádedje bargi seammá áigodagas.

Goappašagat leaba norgalaččat.

Tana Bru

RÁDJEGUOVLU: Gielddaguovddáš lea Deanušaldi lahka Suomaráji, ja gielddas leat dábálaččat bargit, geat bohtet miehtá Davviriikkaid.

Foto: Piera Balto / NRK

Váruhedje jođihangotti

Jagi 2019 juo gažaduvvui gieldda jođiheaddji siskkáldasat, go son lei diŋgon ja dohkkehan almmuhusrehkegiid Ruoŧa fitnodagain, eambbo go maid ledje plánen.

Son goitge ain 2020:s diŋgui almmuhusaid Ruoŧas, muhto dál son diŋgui vel eambbo, ja anii vel eambbo gieldda ruđaid go lei plánejuvvon.

NRK lea jearran jođiheaddjis manne son jotkkii diŋgoma ja dohkkehii rehkegiid, mat bohte dáin fitnodagain.

– Dákko mun ferten čujuhit hálddahusrevišuvdnii mii aitto lea gárvánan. Das cuiggodit máŋga jođiheaddji váilevaš dábiid, ja váilevaš oahpaheami dan hárrái, vástida son.

Loahpageahčen 2020 čuožžiledje vel eambbo gažaldagat Deanu ráđđeviesus, go son dohkkehii vel ovtta rehkega.

Ii ovdal go olgguldas almmuhusfitnodat váruhii gieldda giđđat 2021, de easka reagerii gieldda jođihangoddi ja váiddii ášši politiijaide.

Olgguldas fitnodat váruhii gieldda atnit Ruoŧa neahttabálvalusaid, main lea sullasaš namma go sis, go sii čuoččuhedje Ruoŧa fitnodagaid viežžan virgealmmuhusa sin neahttasiiddus ja almmuhan dan iežaset siidduin. Olgguldas fitnodat oaivvilda eará Norgga gielddaid maid seahkanan njihtamii.

Tana rådhus

VÁRUHEDJE: Diimmágiđa váruhii olgguldas fitnodat Deanu gieldda, ahte sii sáhttet leat seahkanan ođđa njihtanáššái.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

NRK lea beassan lohkat Deanu gieldda váidaga.

«Siskkáldas iskan čujuha Deanu gieldda seahkanan njihtamii maid Ruoŧa fitnodagat leat čađahan. Gieldda sáhttet maid eará sullasaš fitnodagat njihtan 2019:s gitta 2021 álgui

Ráđđeolmmái čálii dalle váidagii ahte njihtama sturrodat sáhttá leat 210.000 ja 370.000 ruvnno gaskka.

Gieldda jođiheaddji celkkii eret virggistis dakka maŋŋel go gielda sáddii váidaga politiijaide. NRK:i son čilge ahte son heittii priváhta sivaid geažil ja go lei ohcan ja virgáduvvui eará bargui.

Maŋŋel go son heittii gielddas, de lea son maid álgán rekrutteren- ja almmuhussuorgái. Son čilge fágasuorggi miellagiddevažžan.

– Mun han lean bargan olu dán suorggis ja máhtán olu.

Revišuvdna fuomášii njuolggadusat leat rihkkojuvvon

Ordfører Helga Pedersen i Tana

Deanu sátnejođiheaddji Helga Pedersen.

Foto: NRK

Deanu gieldda sátnejođiheaddji Helga Pedersen ja ovdagoddi besse gullat váruhusa ja politiijaváidaga erenoamáš ovdagoddečoahkkimis diimmá giđa.

Pedersen ii áiggo kommenteret NRK čuoččuhusa ahte gielda lea addán ovddasvástádusa gieldda jođiheaddjái, guhte ieš lea dohkkehan namuhuvvon rehkegiid, árvvoštallat leatgo gieldda njihtan vai eai.

– Mun in sáhte vástidit juste movt gielda lea guorahallan rehkegiid, go dat lea ráđđeolbmá ovddasvástádus.

Pedersen čujuha ođđa hálddahusrevišuvdnii, mii lea fuomášan stuora váilevašvuođaid gieldda ekonomiija siskkáldas dárkkisteamis.

Áššeheaittihanreive, maid politiijat leat sádden, čájeha ahte mis ii leat buot dohkálaš dásis, muhto mun in sáhte kommenteret juste movt rehkegat leat gieđahallojuvvon dán konkrehta áššis.

Rehketdoallidárkkisteaddji raportii lea čállojuvvon earret eará movt gielda lea guhkit áigge suovvan ovtta ja seammá olbmo máksit ja attesteret rehkegiid, ja dan go eará jođiheaddjiid eai leat fuomášan dan.

Ná ii leat lohpi dahkat gieldda njuolggadusaid hárrái, main čuožžu ahte rehkegiid galgá muhtun eará bargi dohkkehit go son guhte máksá rehkegiid. Dakkár dáhpi sihkkarastá ja dárkkista gieldda ruhtageavaheami.

Rehketdoallodárkkisteaddji dieđuid vuođul lea dát dáhpi ja njuolggadus rihkkun joatkašuvvan maid jagi 2021. Earret eará lea dát dáhpi joatkašuvvan maŋŋel go politiijat dutkagohte gieldda vuosttaš njihtanášši.

Oaivvilda ahte ášši galggaše dutkat

Kommunerevisor Bjørn Gustavsen og leder i kontrollutvalget i Tana, Alf S. Børresen.

Deanu dárkkistanlávdegotti jođiheaddji Alf Steinar Børresen.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Deanu gieldda bearráigeahččanlávdegotti jođiheaddji Alf Børresen lea oaidnán rehkegiid, ja dadjá NRK:i ahte su mielas lea ártet go politiijat heaittihedje ášši.

Lea suorggahahtti go eai leat reageren dása.

Son lea maid lohkan revišuvdnaraportta, mii dahkkui maŋŋel stuora njihtanášši.

Raporttas čuožžu ahte bargit leat diehtán mii dáhpáhuvvá gielddas, dat mii guoská attesteremii. Muhto ášši lea nu ahte sii eai leat duostan dadjat maidege go balle massimis iežaset barggu. Dát lea hui duođalaš, dadjá son.

Korte nyheter

  • Den samiske filmen «Radji» vant pris på TIFF

    Den samiske filmen «Radji» vant prisen «Trømsøpalmen» under Tromsø Internasjonale Filmfestival (TIFF) i dag. Filmen er regissert av John Erling Utsi og Georg Gøtmark.

    Tromsøpalmen deles ut til den beste filmen i sideprogrammet Film fra Nord.

    Juryen begrunner blant annet med at filmen avdekker den systematiske undertrykkelsen av den samiske kulturen og levemåten, ved å lage grenser der det aldri har vært grenser før. Og ved lov, beskytter den sterke.

    Den brasilianske filmen Medusa vant to filmer - både Auroraprisen og Faith in Film-prisen.

    Tromsø Internasjonale Filmfestival
  • Beitekrise i Nordland

    Statsforvalteren i Nordland har erklært beitekrise for Ildgruben og Saltfjellet reinbeitedistrikt med tilbakevirkende kraft fra 15. desember til 31. januar. Beitekrisen er ekstraordinær og ikke en del av normale, årlige variasjoner. De ber folk som er på ute på tur om å vise hensyn hvis de møter på rein.

  • 24 958 ådå viesáda li koronas báddum

    Tjáledum la maŋemus jánndurin 24 958 ådå viesáda Vuonarijkan gesi l korona njåmmum.

    Dát la nælját biejvve njoammomlåhko l alemus. Åvdep biejve li låhko 16 877 dajs gudi li koronas njoammoduvvam.

    Koronatest
    Foto: Tore Ellingseter / NRK