Hopp til innhold

Váidá Fefo EU-vákšun orgánii

Sámeálbmot bellodaga njunuš váidá Finnmárkku eananeaiggáda FeFo, Eurohpá Uniovnna vákšunorgánii.

John Nystad

Sámeálbmot bellodaga njunuš John Nystad.

Foto: Johan Ante Utsi / NRK

Sámeálbmot bellodaga njunuš, kárášjohkalaš John Nystad lea váidán Finnmárkku eananeaiggáda FeFo, Eurohpá Uniovnna vákšunorgánii, go ballá báikki olbmuid oalát ribahit vuoigatvuođaid bivdit sarvvaid álbmotmehciin.

Finnmárkku báikkiolbmot heite bivdimis sarvvaid Anárjoga álbmotmeahcis golbma jagi áigi. Sidjiide šattai dát beare divrrasin. Dán jagi lea Finnmárkku opmodat láigohan dan Artic Hunting Adventure fitnodahkii.

Ožžon láigohit FeFo:s bivdovuoigatvuođaid

Tor Ørjan Store

Artic Hunting Adventure fitnodaga beaivválaš jođiheaddji Tor Ørjan Store.

Foto: Johan Ante Utsi / NRK

Artic Hunting Adventure fitnodaga beaivválaš jođiheaddji Tor Ørjan Store lea ožžon láigohit FeFo:s bivdovuoigatvuođaid Anárjoga álbmotmeahcis gilvalkeahttá eará fitnodagaiguin.

Dan dihte váidá Sámeálbmot bellodaga njunuš John Nystad Finnmárkku opmodaga EU vákšunorgánii, ESA:i.

– Dán vuovdimis lea badjel miljon beale haddi jo. Ovttatmano go lea badjel miljon beale, de galgá lága mielde almmuhit fálaldaga vuovdimassii. Ja dat ii leat dahkkon, danin guoddalii son ášši Brüsselii, dadjá Nystad.

– Láigoheapmi lea geahččalanortnet

Jan Olli

Finnmárkku opmodaga direktevra Jan Olli.

Foto: Johan Ante Utsi / NRK

Finnmárkku opmodaga direktevra Jan Olli oaivvilda ahte láigoheapmi lea geahččalanortnet, ja de ii leat sis dárbu almmuhit bivdovuoigatvuođaid láigohanvejolašvuođa eará fitnodagaide.

– Sii váldet dán vuhtii ja vurdet ESA mearrádusa. Eai sii sáhte dahkat maidige eará dasa, dadjá Olli.

Ohcan maŋidit áigemeari

EFTA Surveillance Authority (ESA) lea gohččon Ođasmahttin-, hálddahus ja girkodepartemeantta kommenteret áššái, ovdalgo sii barget dainna maidege.

Doppe dieđiha gulahallanhoavda Frode Jacobsen ahte sii leat ohcan maŋidit áigemeari, mii lea golggotmánu 15. beaivvi, muhto sii leat bargamin áššiin.

Eai pláne fállat bivddu earra álbmotmeahcis

FeFo-direktevra Olli dáhkida vel ahte sis eai leat plánat fállat sarvvabivddu eará guovllus go álbmotmeahcis.

– Sis eai leat makkárge plánat addit finnmárkulaččaide ealgabivdovuoigatvuođaid eará guovlluin go álbmotmeahcis, gos lea earenoamáš dilli sierranas suddjeneavttuid dihte, čilge Olli.

Plánat viiddidit ja ráfáidahttit eanet mehciid

Muhto go eiseválddiin leat plánat viiddidit ja ráfáidahttit eanet mehciid, nugo Guovdageainnus, mot de šaddá sarvvabivdu boahtteáigi Finnmárkkus?

– Leago die mihkkege boahtteáiggiid ahte álbmotmeahcci galgá geavahuvvot gilvogálvun, ja gilvvu vuođul mearridit gii beassá bivdit doppe, imašta Nystad.

Dán ášši oainnát maid davviriikkalaš tv-ođđasiin bearjadaga golggotmánu 11. beaivvi, diibmu 17.30.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.