Finnmarken áviisa dat čálii dán birra álggos.
Multippel sklerose, oaniduvvon (MS) lea guhkilmas dahje kronalaš dávda mas dovdomearkan lea ahte vuolši leavvá vuoiŋŋamaččaide ja čielgaađđamii. Dutkamat mat leat čađahuvvon eai leat vel gávdnan mii dat lea mii dagaha dán vuolšši. MS dávda bastá dávjá gaskal 20 ja 45 ahkásaš olbmuide. Nissonolbmot ožžot dávjjibut MS dávdda go dievdoolbmot, ja Norggas leat sullii 5000 olbmo geain lea MS-dávda.
Vuolši mii boahtá MS-dávddain sáhttá earret eará dagahit MS-buohccái váttisvuođaid muittuin. Muittohisvuohta sáhttá dagahit ahte vajáldahttá ođđaseamos dieđuid, omd. aitto gullan telefovdnanummiriid ustibiidda muhto ii daid áššiid mat áigá leat dáhpáhuvvan, nugomat iežas skuvlavázzináiggis.
Ii bastte sápmelaččaide
MS_searvvi diehtojuohkinjođiheaddji, Olav Førde, dadjá ahte siseatnan sápmelaččaide MS-dávdda ii baste nu dávjá go earáide. Son muitala ahte son lea gávdnan dutkamuša, mii ráhkaduvvui jagi 1993. Dat dutkan gávnnahii 180 olbmo Finnmárkku ja Romssa fylkkain geain lei MS-dávda, ja dain ledje golmmas geat ledje sápmelaččat. Dát duođašta ahte goittot dalle 1993:s ledje unnán sápmelaččat geaidda MS-dávda bastii, dadjá Ola Førde.
Genehtalaš sivva
Sáhtát go dadjat maidege mii dat lea mii sáhttá duođaštit manin MS-dávda ii nu dávjá bastan sápmelaččaide, goittot dalle jagi 1993:s.
–Dutkit eai leat gal gávdnan vástádusa diesa, muhto sii leat ákkastallan ahte genehtalaš bealli dahje biebmodoallu sáhttá leat okta duogáš, muhto dan eai gal leat nagodan duođaštit eaige hilgut, dadjá Førde.
- Loga MS MS-dearvvašvuođafálaldfaga birra dárogillii:
D-vitamiinna váili
Okta dain vitamiinnain mii sáhttá eastadit MS-dávdda lea D-vitamiidna, muhto eai han siseatnamis gal oaččo D-vitamiinna nu ollu go galggaše. Dat gal lea duohta, dadjá Førde, ja lasiha ahte mađi guhkkelii eret johtá ekváhtoris, dađi stuorit vejolašvuohta lea oažžut MS-dávdda, muhto siseanan sámis lea áibbas nuppe ládje dadjá Førde.
Virusdávda
Leat golbma beali mat sáhttet dagahit MS-dávdda, lea D-vitamiidna váili varas, virusdávda mii dárogillii gohčoduvvo "kyssesyke", dávjá nuorain mii earret eará dagaha febera ja čottabákčasa, mii dagaha ahte čottalymfa ja dáđvi bohtanit, ja borgguheami, dadjá Olav Førde. Son lasiha ahte dán eai dutkit leat duođaštan ja leat nu dušše spekulašuvnnat.
Borret ollu bohccobierggu
Leatgo sáivaguolit ja bohccobiergu dakkár borramušgálvvut mat livčče buorre MS-dávdda eastadeapmái, daningo daid siseatnan sápmelaččat borret hui ollu.
–Guolli lea buorre, go das leat nu ollu D-vitamiinnat, muhto son gal ii loga diehtit leatgo bohccobierggus ollu D-vitamiinnat, iige loga diehtit leago bohccobierggus makkárge positiivva váikkus MS-dávdda eastadeapmái. dadjá Olav Førde.
Duođašta
Statistihkain ovdanboahtá ahte MS-dávda lea garrasit lassanan maŋimus logi jagiid. Siseatnamis lea dilli rievdatkeahttá, dahje lea bisson seamma dásis nu movt guhká juo lea leamašan. Manin nu lea, dasa gal Førdes ii leat vástádus, ja lohka dan fertet eanet guorahallat.
- Dieđut MS-dávdda birra dárogillii:
Sámi doaktáriid searvvi jođiheaddji, Ole Mathis Heatta, duođašta ahte lea riekta ahte sápmelaččaid gaskkas lea unnán MS-dávda, muhto son ii háliit dál eanet dadjat dása.
