Hopp til innhold

Tor Erik ja Tim fitnodat máidnojuvvo stuorradiggedieđáhusas

Guovllu- ja digitaliserenministtar Linda Hofstad Helleland lohká Sámi dárbbašit justa dákkár fitnodagaid.

Tor Erik Somby, Linda Hofstad Helleland og Tim Valio

JIEDNÁS DRONA: Guovllu- ja digitaliserenministtar Linda Hofstad Helleland lei ikte mielde go Tundra Drone jođiheaddji Tor Erik Somby (gurut) ja Tim Valio (olgeš) ikte vuosttaš geardde almmolaččat čájeheigga jietnarusttega mainna galggašii sáhttit álkibut vuojehit bohccuid.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

– Digitaliserenministtarin lea somá boahtit deike Guovdageidnui ja oaidnit dákkár allateknologalaš fitnodaga, mas olles máilbmi lea márkanin. Soai geavaheaba skábma- ja buolašáiggi hutkat reaiddu, mii lea ávkin sihke boazodollui ja muđui guođohanealáhusaide miehtá máilmmi.

Linda Hofstad Helleland

FUOLAS ERETFÁRREMIS: Guovllu- ja digitaliserenministtar Linda Hofstad Helleland.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Nu lohká Hofstad Helleland NRK Sápmái.

Ministtar finadii ikte Guovdageainnus. Son lei mielde smávva ealáhusságastallamis. Dasto galledii fitnodagaid.

Hofstad Helleland muitalii maid ođđa stuorradiggedieđáhusas «Sámi giella, kultuvra og servodateallin - Ealáhusvuođđu ealli sámi báikegottiide».

Dieđáhusa mihttomearri livččii oččodit olbmuid fárret fas ruovttoluotta ruoktot maŋŋá go leat geargan oahpu gazzamis. Stuorradiggedieđáhus almmuhuvvui mánotbaji áigi.

Om Tundra Drone i stortingsmelding

BUORRE OVDAMEARKA: Stuorradiggedieđáhusas namuhuvvo Tor Erik Somby ja Tim Valio fitnodat buorren ovdamearkan dasa mo earátge sáhtášedje dahkat.

Foto: regjering.no

Alla oahpu gazzat, boahtit ruoktot ja ásahit fitnodaga

Sámi ássanguovlluin lea olmmošlogu njiedjan duođalaš ášši. Maŋimuš guovtti jagis leat 7700 olbmo fárren eret Davvi-Norggas.

Dát veadjá leat okta stuorámus áitagiin sámi gillii, kultuvrii ja eallinvuohkái, nu boahtá ovdan stuorradiggedieđáhusas.

Tor Erik Somby

HUTKÁI: Tundra Drone jođiheaddji Tor Erik Somby.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Tor Erik Somby ja Tim Valio leaba ovttas ásahan Tundra Drone fitnodaga.

– Munno fitnodatjurdda lea hutkat ja ráhkadit lassirusttegiid dronaide, čilge Somby.

Sombys lea master márkanfievrrideamis ja lea čađahan Globála innovašuvdnaprográmma Stanford universitehtas USA:s. Valios lea master elektronalaš inšenevran.

– Dá lea justa dat maid mii máinnašat iežamet strategiijain, ahte iešguđet oassi Norggas galgá váldit atnui dan gilvvohallanovdamuni mii sis lea iežaset guovllus. Dáinna sáhttet ásahit fitnodagaid ja bargosajiid. Dainna šaddet nannosat báikegottit, čilge Hofstad Helleland.

– Teknologiija addá vejolašvuođaid

Tim Valio dat lea fitnodaga teknologalaš hutki.

Son lohká, ahte smávva báikkiin nugo Guovdageainnus lea visot mii gáibiduvvo teknologalaš fitnodaga ásaheapmái.

– Dáppe lea johtilis interneahtta, heivvolaš bargolanjat ja viiddis guovllut gos sáhtte geahččaladdat iežame ideaid, čilge Valio.

Tim Valio, Linda Hofstad Helleland og Tor Erik Somby.

ČÁJEHEIGGA FITNODAGASKA: Linda Hofstad Helleland čuovui dárkilit mielde go Tim Valio ja Tor Erik Somby muitaleigga fitnodagaska birra.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Dán birra máinnašuvvo maiddái stuorradiggedieđáhusas: «Johtilis ja stáđis mobiila- ja govdabáddefierpmádat lea vuođđoinfrastruktuvra ássiide ja ealáhuseallimii. Maiddái lea dehálaš eaktu geahpedit goazaheaddji beliid, nu mo guhkes gaskkaid ja bieđgguid ássama.»

– Vuođđoealáhusain nu mo boazodoalus, eanandoalus, guolástusas ja meahcásteamis, lea ain guovddáš sadji sámi servodagain. Mii fertet almmatge jurddašit viidábut. Sámi servodat dárbbaša eambbo julggiid man alde čuožžu, deattuha Hofstad Helleland.

Nuorra albmá guovtto mielas lea vuogas go ministtar boahtá sudno fitnodaga geahččat.

– Somá go lea beroštupmi Guovdageainnu ovdáneapmái ja mo moai dáppe áiggošeimme joksat riikkaidgaskasaš dronamárkaniid, mojohallá Somby.

Korte nyheter

  • Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat

    Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.

    Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.

    – Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.

    Jørgensen lea bargan klinihkkahoavdan 2012 rájes, ja oktiibuot 31 jagi jođiheaddjin Girkonjárgga buohcceviesus. Son barggai maiddái konstituerejuvvon klinihkkahoavdan Sámi Klinihkas ovtta áigodaga.

    Profilbilde av Rita Jørgensen som begynner som spesialrådgiver i samiske spørsmål i Finnmarkssykehuset.
    Foto: Finnmarkssykehuset
  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK