Hopp til innhold

Čalmmustahttet veagalváldima teáhterbihtás

Nuoraid mielas lea dehálaš ahte teáhter lokte veagalváldima fáddán iežaset lávdái. Sátnejođiheaddji ii leat lihkka čielggas.

"Maid Sara čiegada" teáhterbihttá.

«MAID SÁRÁ ČIEGADA»: Kathrine Nedrejord dat lea čállán teáhterčájálmasa. Muitalus lea olbmážagaid birra, geaid gaskkas okta nieida veagalváldo. Čájálmasas oaidnit movt veagalváldin bidjá smávva gilážis olbmuid gaskavuođaid geahččalusaid sisa.

Foto: Aslak Mikal Mienna / Aslak Mikal Mienna

Beaivváš Sámi Nášunálateáhter lea dál johtimin iežaset čájálmasain «Maid Sárá čiegada». Muitalus lea olbmážagaid birra, geaid gaskkas okta nieida veagalváldo.

– Dát lei oba buorre ja dehálaš čájálmas, dadjá 16-jahkásaš Nilsa Nutti.

Nilsa Nutti på teaterforestilling

EAI HUMA FÁTTÁ BIRRA: Nilsa Nutti muitala ahte son hárve hupmá seksuálalaš veahkaválddálašvuođa birra iežas olbmáiguin.

Foto: Elle Gaup-Johansen / NRK

Nutti lea Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla oahppi Guovdageainnus. Sii ledje dat vuosttažat geat besse oaidnit čájálmasa.

Nilsa Nutti vásihii teáhtera dego juoga hui «albma», muhto ii leat sihkar nagoda go teáhter váikkuhit dasa ahte šattašii álkit hupmat dán fáttá birra.

– Nuoraide ii leat álki hupmat dákkár áššiid birra, muhto lea hui buorre geahččalit, dadjá Nilsa.

"Maid Sara čiegada" Teáhterbihttá.

GAŽADA OLBMÁS: Eila Ballovara Varsi neavttaša Lailla, guhte lea Sárá buoremus olmmái. Laila dovdá dárbbu gávnnahit mii lea geavvan su olbmáin go lea nu earáhuvvan.

Foto: Aslak Mikal Mienna / Aslak Mikal Mienna

Eai duostta jienádit

Aina C. Anti Nystad ja Májkáre Eira leigga maid hui duhtavaččat čájálmasain.

– Diet heivii hui bures nuoraide, oaivvilda Májkáre.

Majkare Eira ja Aina Anti Nystad

SÁVVABA RABASVUOĐA: Májkáre Eira ja Aina C. Anti Nystad oaivvildeaba dehálažžan ahte nuoraide addošii vejolašvuohta hupmat veahkaválddálašvuođa birra.

Foto: Ronald Pulk / NRK

Nuorra nieidda guovttos muitaleaba ahte seksuálalaš veahkaválddálašvuohta ja veagalváldin eai leat fáttát man birra nuorat hupmet nu ollu.

– Eai leat várra nu oallugat geat dustet jienádit, dadjá Aina.

Livččiide go doai sávvat ahte dán birra sáhtášii eanet hupmat?

– Juo, vástideaba nieidda guovttos oktiinjálmmiid.

– Dat livččii buorre, go die ii leat dakkár maid rievtti mielde galggašii čiegadit, joatká Májkáre.

Movt suohkan áigu rahpat ságastallamiid?

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen ii loga iežas gullange ahte Sámi Nášunálateáhteris lea čájálmas dán fáttás.

– In diehtánge ahte dáppe galgá teáhterbihttá oidnot, dajai Olsen ovdalaš vuosttaš čájálmasa.

Hans Isak Olsen, ordfører i Kautokeino

II OPPALAŠGOVVA: Guovdageainnu sátnejođiheaddji ii loga iežas diehtit makkár doaibmabijut sin suohkanis leat biddjon johtui seksuálalaš veahkaválddálašvuođa hárrái.

Foto: Mattis Wilhelmsen

Áigubehtet go suohkana bealis čuovvolit makkárge doaibmabijuiguin maŋŋel teáhtera?

– Mun in ipmir manne mus jearat dien. Leat min fágaolbmot, ovdamearkka dihte doaktárat geat barget fágalaččat, dadjá Olsen.

Movt sii barget?

Dan gal fertet sis jearrat, dadjá Guovdageainnu sátnejođiheaddji ja lasiha ahte sutnje lea veadjemeahttun diehtit buot bargguid birra mat suohkanis leat jođus.

Leago du mielas buorre go teáhter lokte seksuálalaš veahkaválddálašvuođa fáddán iežaset lávddiin?

– In sáhte kommenteret go in leat oaidnán dan, vástida Olsen. Iige loga iežas áigut vuolgit geahččat čájálmasa.

Seammat mun riŋgen dutnje fas go leat lohkan čájálmasa birra teáhtera neahttasiiddus?

– It dárbbaš riŋget, in mun kommentere, vástida Olsen.

Maŋŋá go NRK válddii oktavuođa sátnejođiheaddjin, de son muitala ahte suohkanis leat doaibmabijut veagalváldima vuostá.

Bargojoavku galgá bargat eastademiin

Guovdageainnu suohkandoavttir Anne Lajla Kalstad imašta go sin sátnejođiheaddji ii loga diehtit ahte Guovdageainnus leat álggahuvvon doaibmabijut dán fáttás ja teáhterčájálmasa oktavuođas.

– Mis ledje dearvvašvuođa buohccidivššárat ja psykiátralaš buohccidivššárat teáhterčájálmasa čuovvume. Ja maŋŋel čájálmasa ledje mis maid ságastallamat nuoraiguin juste dán fáttá birra, muitala Kalstad.

Anne Lajla Westerfjell Kalstad, kommuneoverlege i Kautokeino.

DUOĐALAŠ: Suohkandoavttir Anne Lajla W. Kalstad dadjá ahte sii váldet duođas eastadanbarggu.

Foto: Gyda Hesla / NRK

– Mii leat Guovdageainnus dál mearridan ahte veahkaválddálašvuođain galgá bargojuvvot hui vuđolaččat ovddasguvlui. Suohkana hálddáhus lea maid mearridan ahte galgá ásahuvvot bargojoavku mii bargá veahkaválddálašvuođa eastademiin, čilge Kalstad.

Son muitala ahte vaikko ii leat vel mearriduvvon geat dán bargojoavkkus galget bargat de leat sii juo álggahan barggu.

Seksuálalaš veahkaválddálašvuohta galgá Guovdageainnus šaddat fáddán sihke skuvllain, váhnenčoahkkimiin ja dearvvašvuođastašuvnnain.

- Mii háliidit hui vuđolaččat geahččat movt mii sáhttit bargat olbmuid guottuiguin, muitala Guovdageainnu suohkandoavttir.

Juohke viđát nisu lea veagalváldon

Ii leat dušše Guovdageainnus gos lea dárbu eanet bargat dáinna fáttáin.

Nationála gealboguovddáš veahkaválddálašvuođas ja traumáhtalaš hušas (NKVTS) lea gieskat almmuhan raporta mas čájehuvvo ahte juohke viđát nisu muitala iežas leat veagalváldon.

Forsker og prosjektleder ved NKTVS, Maria Teresa Grønning Dale.

NKVTS dutki ja prošeaktajođiheaddji Maria Teresa Grønning Dale.

Foto: NKVTS

Ovddit raportta ektui, mii dahkkui 2014, lea dát 50% lassáneapmi.

Raporttas boahtá ovdan ahte leat ain nissoniid lagasolbmot geat veagalváldet.

– Eai leat nu gallis geat veagalváldojit amasolbmuide, muitala NKVTS dutki ja prošeaktajođiheaddji Maria Teresa Grønning Dale.

Dearvvašvuođabargit teáhteris

Beaivváš Sámi Nášunálateáhtera lávdegoziheaddji Rawdna Carita Eira muitala ahte sii leat hui ollu čoahkkinastán Guovdageainnu suohkandoaktáriin.

Rawdna Carita Eira

SÁVVÁ BOKTIT SÁGASTALLAMA: Rawdna Carita Eira sávvá ahte teáhterbihtá rašes fáddá sáhttá boktit ságastallama olbmuid gaskkas.

Foto: Elle Gaup-Johansen / NRK

Ovttasráđiid doaktáriin de lea teáhter bovden dearvvašvuođa bargiid teáhterčájálmassii, vai sii sáhttet dustet nuoraid jus sis čuožžilit reakšuvnnat.

Korte nyheter

  • Daelie jienebh maehtieh elbïjlem noerhtesne nuhtjedh

    75 prosenth jienebh spaajhtelaaderh Romsesne dan jaepien båateme. Daelie maahtah elbïjlem 212 ovmessie sijjine laadedh. Lea 121 jienebh goh snjaltjen dæjman.

    Finnmarksne laadesïjjieh 37 prosentine læssanamme, menh annje tjïelte mij vaenemes stasjovnh utnieh. Sisdajven tjïelte 1334 stasjovnh åtna.

    – Stoerre ulmie åtna. Almetjh mij elbïjle vuejieh Noerhte-Nöörjesne buerie nuepie åadtjoeh, juktie maehtieh elbïjle goh sïejhme bïjlem nuhtjedh, gaskesadtemeåejvie Elbïjleforenigsne, Unni Berge jeahta.

    Ladestasjon Sommarøy

    Stor økning av elbilladere i nord: – Kan bruke elbilen som en helt vanlig bil

    Ingen fylker har større økning av nye hurtigladestasjoner enn Troms.

  • DSB øker beredskapen for skogbrann i Nord-Norge

    Direktoratet for samfunnssikkerhet og beredskap (DSB) har besluttet å sette ekstra skogbrannhelikopter i Tromsø fra tirsdag til torsdag.

    Statens skogbrannhelikopter er normalt i beredskap fra 15. april og til 15. august, skriver DSB på sin nettside.

    I perioden 16.- til 18. juli har DSB besluttet å sette ekstra beredskap utover den faste beredskapen med skogbrannhelikopteret som er plassert på Torp.

    Skogbrannhelikopter kan tilkalles til branner som er kritiske, og har stort potensial for spredning. DSB oppfordrer brann- og redningsvesenet om å være oppmerksom på faren for skog-, lyng- og krattbrann, og be om støtte fra skogbrannhelikopter tidlig i et brannforløp.

    (©NTB)

  • Baernie vuajahtalleme bïjleste

    Les på norsk.

    12 jaepien båeries baernie skïemtjegåetesne mænngan vuajahtalleme bïjleste tjïektjede-sygkelisnie, Singsakerisnie, Tråantesne.

    Baernie sov fuelhkine vööji gosse vuajahtalleme bïjleste. Dïhte rööpses ålmesne vööji.

    Dïhte eevre laarhkeni, jïh daelie St. Olavs hospitaalesne sov fuelhkine.

    Henslengte sparkesykler i Oslo.
    Foto: Vegar Erstad / NRK