– Dieđán ahte máŋgasat earát geat barget, ja áŋgiruššet sámediggelágan, ahte sis livčče olu eará hommá. Mu mielas dat ii leat govttolaš ja ii leat riekta ahte suoma stáhta ii čoavdde dan ášši, ja min vátna resurssat ja áigi manná dušši hommáide, go dat lea oalle čielga ášši, dadjá Pirita Näkkäläjärvi.
Dál lea kártejuvvon man alla veaikedássi omiin mat guhto Herøyas 2022 geasi. 33 sávzzain ja 10 gusain sáddejuvvo vuoivasat ja monimat veaikeanaliisii. Iskosat eai čájehan makkárge mearkkaid veaikemirkkohusas.
Dán vuođul lea mearriduvvon ahte oamit sáhttet guohtut nu go dábálaččat ovddasguvlui.
Stáhtahálddašeaddji ja politiijat eai leat vel gávdnan gáldu veaikái, ja galget čađahit birasiskosiid guovllus. Ii navdo ahte iskosiid bohtosat bohtet ovdal go guohtunáigodat álgá. Danin árvvoštallá Šibitdoavttirinstituhtta ahte bohccot eai berre guohtut Herøyas ovdal go bohtosat birasiskosis boahtá.
– Lea «føre-var»-prinsihppa ja vuhtiiváldin elliidčálgui mii lea duogáš dasa ahte eat ávžžut ahte bohccot guhtot sullos. Mii leat gaskkustan ráđi boazodolliide, ja bivdit Šibitdoavttirinstituhtta čađahit ođđa árvvoštallama go birasiskosat leat analyserejuvvon, dadjá Biepmobearráigeahču ossodathoavda Helgelánddas Hege Osen.
Diibmá vudje 45,4 miljárdda kilomehtera geainnuid alde. SSB logut čájehit ahte dál lea vuosttaš geardi go elbiillaiguin vudje eambo go bensinbiillaiguin.
Muhto vaikko elbiillaiguin vudje eambo go bensinbiillaiguin, de vudjet dieselbiillaiguin eambo go sihke el- ja bensinvuojániiguin oktiibuot, muitalit SSB logut.
