Hopp til innhold

Suoma ja Norgga sámediggi gáibidit ođđa luossašiehtadusa

Suoma sámediggepresideanta Tiina Sanila-Aikio ja Norgga sámediggeráđđi Silje Karine Muotka árvvoštallaba strategiijaid movt bissehit Deanu bivdosoahpamuša maid Norga ja Suopma leat árvalan.

Laks tatt i Tanaelva

Sihká fierbmebivdit ja stággobivdit fertejit gáržžidit bivddu jus bivdošiehtadus čađahuvvo.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Norgga sámediggeráđđi Silje Karine Muotka oaivvilda šiehtadusárvalusas ii leat doarvái doarjja, ja danin dat ii adnojuvvo lobálažžan báikkálaččat.

– Jus eiseválddit galget lihkostuvvat bivdogáržžidanárvalusain, de lea dehálaš sihkkarastit ahte árvalusas lea doarvái legitimitehta báikkálaččat, oaivvilda Muotka.

  • Guldal Muotka:

Oktasaščoahkkimis mii lágiduvvo Kárášjogas otne dii 14:00, oassálastet maid Deanučázádaga hálddahusa ja vuoigatvuođalaččaid áirasat. Ulbmil lea maid árvvoštallat ahte movt sáhtášii rievdadit šiehtadusa nu ahte dat šattašii buohkaid miela mielde.

Garra gáržžideamit

Njuolggadusat galggašedje bidjot fápmui boahtte geasi. Ulbmil lea geahpedit sállaša oktiibuot 30 proseanttain dan geažil dutkit navdet Deanočázádagat bivdojuvvo menddo garrasit. Jus árvalus mii lea leamaš gulaskuddamis, dohkkehuvvo, de dat gáržžida sihke báikkálaš- ja turistabivddu.

Bartaeaiggádat vuoruhuvvojit

Guovllu fierbmebivddus váldet badjel 40 beaivvi eret, ja oaggus ges 25 beaivvi. Jahkásaččat turisttaide ii galgga šat lohpi vuovdit go 22.000 jándorguolástanlobi, 11.000 goappat beale riikkarájá.

Muhto Suoma bartaeaiggádat eai galgga šat rehkenastojuvvot turistan nu movt dál, mot galget leat buorremuddui ovttadássásažžan guovllu stággobivdiiguin. Sii eai duđa dasa, ja gáibidit maid fierpmástallan-lobi .

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.