Hopp til innhold

Suolu man birra NRK ráhkadii dokumentára lea jávkamin

Dálkkádatrievdadeamit dagahit erenomáš stuorra hástalusa Alaska sullogis Shishmaref. Suolu jávká farga merrii, ja sullo eamiálbmot bággejuvvo fárret.

ATV og båt på en strand på øya Shishmaref på nordkysten av Alaska

MANNAMIN BIVDUI: Farga eai beasa šat inupiaqat Shishmaref sullogis mannat bivdui nu mo dán govas. Go sin suolu lea borromin ábi báruide.

Foto: Vibeke Røiri / NRK

Badjel 12 jagi áigi lei vejolaš vázzit jieŋa alde Shishmaref sullos Alaska Davvi rittus. Jiekŋa sudjii go čakčastoarpmat bohte.

Dalle jo lei mearrajiekŋa jávkamin.

Annie Weyiouanna foran bilder på veggen

FERTE FÁRRET: Inupiaq-nisu Annie Weyiouanna muitala ahte eanetlohku lea mearridan ahte dál lea bággu guođđit iežaset ruovttuid.

Foto: Vibeke Røiri / NRK

Dál ii leat šat jiekŋa, ja bárut dolvot stuorra osiid sullos merrii.

– Mii sáhttit massit 30 mehtera sullos stoarpma vuolde. Dat lea issoras, go mis ii leat nu ollu eana maid sáhttit massit, muitala Annie Weyiouanna.

Fertejit fárret

Son gullá inupiaq eamiálbmogii, ja bargá báikkálaš koordináhtorin Shishmaref sullos. Kárttas ja govain čájehastá Weyiouanna gos eana lea jávkan.

– Ovdalis ledje mis bávttit dáppe, muhto dat leat buot jávkan.

Sis ii leat šat eará vejolašvuohta go fárret.

– Mii leat iešbirgejeaddjit, muhto fárret eat sáhtte dahkat okto. Dasa dárbbašat veahki, nu mo eará servvodagat láhkosis mat vásihit dan seammá, dadjá Annie Weyiouanna.

– Eai beasa merrii bivdit

2005:s ráhkadii NRK dokumentára «Der vinteren er velstand». Dalle jo lei suolu jávkamin, muhto lei ain doaivva ahte eai dárbbaš fárret.

NRK Ole Rune Hætta lei dokumentára filbmadahkki.

Ole Rune Hætta i NRK studio

FILBMADAHKKI: Ole Rune Hætta ráhkadii dokumentára Shishmaref birra 2005:s.

Foto: NRK

– Lea vehá váivi fas oaidnit govaid sullos. Dát lea juoga mii leamaš moaddelot jagi dihtosis, ahte šaddá vearrát ja vearrát orrut diein báikkiin, dadjá Hætta.

Son muitala ahte Shishmaref suolu ii leat go 5-6 njealjádas kilomehtera stuoris.

– Go ii boađe jiekŋa, dalle go láve boahtit, de šaddá sidjiide váttisvuohta go eai beasa meara ala. Sin servvodat lea nu ahte sii vižžet measta buot biepmo meara alde. Ja go rábas mearra lea, ja garra dálkkit, de eai beasa meara ala go eai leat stuorra fatnasat, dadjá Hætta.

Agibeaiduollu suddá

Dálkkádat senior dutki Dálkkádat dutkan guovddážis, Oslo universitehtas, Marianne Tronstad Lund, dadjá ahte agibeaiduolu suddan lea juoidá mii dáhpáhuvvá oba árktalaš guovllus.

Ralph Sinnok holder en mammut-tann mens han sitter i sin egen stue

IHTET: Ralph Sinnok dadjá ahte mammut bázahusat ihtet go agibeaiduollu suddá.

Foto: Vibeke Røiri / NRK

Inšenevra ja guovlluolmmoš Ralph Sinnok čájeha mammuhtadávttiid, ja muitala ahte go dálkkádat lieggana de maid jávká agibeaiduollu - dahje girsi.

– Vuolábealde muoldda ja sátto lea girsi. Girsi lea vuođđun moldii ja sáddui, jus dat suddagoahtá de gahčagoahtá buot eana mii lea dáppe, ja erošuvdna dáhpáhuvvá johtileappot, dadjá Sinnok.

Dutki: – Maiddái dáppe dáhpáhuvvá seamma

Dálkkádat senior dutki Dálkkádat dutkan guovddážis, Oslo universitehtas, Marianne Tronstad Lund, dadjá ahte agibeaiduolu suddan lea juoidá mii dáhpáhuvvá oba árktalaš guovllus.

Marianne Tronstad Lund i NRK studio

DUTKI: Dálkkádat senior dutki Dálkkádat dutkan guovddážis, Oslo universitehtas, Marianne Tronstad Lund, dadjá ahte go agibeaiduollu suddá de billašuvvet sihke viesut ja geainnut.

Foto: NRK

– Dáppe Norggas dáhpáhuvvá dát erenomážit gáiseguovlluin ja maiddái Svalbárddas, muitala Lund.

Son dadjá ahte leat ollu álbmogat geat leat hearkkes dilis go dálkkádat dál lieggana.

– Sihke eamiálbmogat davviguovlluin, ja maiddái sii geat orrut sulluin Jaskes Ábis, goaskkehuvvet dasa go áhpi badjána. Muhto maiddái álbmogat mat vásihit eanet garra dálkkiid, nu ahte leat ollosiidda geasa dálkkádatrievdadusat čuhcet, dadjá dutki Marianne Tronstad Lund.

Eldre bilde av øya Shishmaref, da det var is rundt øya

OVDAL: Ná lei jiekŋa sulloga suodji ovdal.

Foto: Skjermdump / NRK

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.