Hopp til innhold

Suoláduvvon meavrresgárri bissu ain Sámis

Dánmárkku Nationála musea lea dál geahčadeame mot sáhttet máhcahit Paul-Ándde meavrresgári sámiid háldui.

Jelena Porsanger ja Anders Poulson meavrregárri

GALGÁ BISSUT SÁMIS: – Dat divraeamos kulturárbi mii gullá min sámi vuoiŋŋalašvuhtui, dat ii galgga leat amas gieđaid gaskkas, oaivvilda Sámiid Vuorká-Dávvira jođiheaddji Jelena Porsanger.

Foto: Mattis Wilhelmsen

Dološ sámi meavrresgárri lea šaddan riidogaskaoapmin Dánmárkku ja Norgga gaskii. Sámediggi lea bivdán veahki Dánmárkku Dronnet Margrethes oažžut sámi noaiddi Paul-Ándde meavrresgári ruoktot Sápmái.

Dál dieđihit Dánmárkku kulturministeriijas ahte bargame áššiin.

E-poasttas NRK Sápmái čállet sii odne ahte leat vuordime Dánmárkku Nationála musea rávvagiid dán áššis. Go dat lea čielgan, de mearridit galgá go meavrresgárri loahpalaččat máhcahuvvot sámiid háldui.

Stáhtaministtar fertii vástidit

Ikte oaččui Dánmárkku stáhtaministtar gažaldaga meavrresgári birra go Norgga ja Dánmárkku eiseválddit deaivvadedje Københámmanis Davviriikkaid ráđis čoahkkima oktavuođas.

Dánmárkku stáhtaministar Mette Frederiksen fertii vástidit áigu go Dánmárku máhcahit dán meavrresgári ja eará dološ dávviriid sápmái ja Norgii.

Mette Frederiksen ble utfordret på saken om den samiske tromme

FERTII VÁSTIDIT: Dánmárkku stáhtaministtar Mette Frederiksen ii sáhttán vástidit máhcahit go sámi meavrresgári bissovaččat Sápmái.

Foto: Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix / NTB

– Mus ii leat nu olu máhttu árvvoštallat sámi meavrresgári. Árvidan ahte dán birra lea jo dialoga, vástidii Frederiksen.

Válde meavrresgári noaiddis

1691 válde Dánska eiseválddit meavrresgári sámi noaiddis Paul- Ánddes Unjárggas. Eiseválddit sivahalle su geavahan meavrresgári noaiddástallamii.

Ovdal go son oaččui duomu áššis, de son goddui giddagasas. Su meavrresgári sáddejedje Dánmárkui.

Dál lea Dánmárkku Nationála musea mii formálalaččat oamasta dan.

Samisk tromme - et stramt beige skinn strukket over en uthulet stamme. Ved siden av runebommen, som det også heter, ligger en hammer, som brukes for å slå på trommen. Hammeren er laget av reinsdyrhorn. Det er gamle innskripssjoner på skinnet.

DAGAHAN RIIDDU: Sámi meavrresgárri maid Dánmárkku eiseválddit válde sámi noaiddis Paul-Ánddes 1691 lea maŋemus 40 jagi leamaš Sámiid Vuorká- Dávvira hálddus Kárášjogas. Dáppe galggašii bissut, oaivildit sámi ja Norgga ovddasteaddjit.

Foto: Terje Bendiksby / NTB

Maŋemus 40 jagi lea meavrresgárri leamaš Kárášjogas, go Sámiid Vuorká-Dávvirat leat luoikkahan meavrresgári Dánmárkku Nationála museas.

Dál gáibidit sápmelaččat ja Norgga eiseválddit ahte meavrresgárri galgá bissovaččat bissut sámis, gosa oaivvildit dan gullat.

– Dat ii galgga leat amas gieđaid gaskkas. Dat galgá leat Sámis. Dat galgá leat sápmelaččaid olámuttos. Dat galgá čájehit ja muitalit min historjjá birra min álbmogii ja buohkaide geat bohtet geahččat dan, dadjá Sámiid Vuorká-Dávvira jođiheaddji Jelena Porsanger.

Bivdán Dronnegis veahki

Čakčat čálii dalá sámediggepresideanta Aili Keskitalo dánska Dronnegii reivve mas jearai eaiggátvuođa meavrresgárrái ja bivddii dan bissovaččat beassat leat Sámis.

Dronnega vástádus lea ahte son ii sáhte seaguhit iežas dán áššái go oaivvilda jearaldaga gullat Københámmana Nationála museii.

Musea dutkanhoavda Christian Sune Pedersen duođašta e-poasttas NRK Sápmái ahte sii leat ožžon jearaldaga máhcahit meavrresgári bissovaččat Sápmái.

Son muitala ahte museas leat dál čállime iežaset rávvaga Dánmárkku kulturministarii, gii loahpalaččat mearrida ášši.

– Mii diehtit makkár historjá ja mearkkašupmi meavrresgáris lea sámi álbmogii, ja dat lea oassin min árvvoštallamis, čállá Pedersen.

Son dadjá máhcaheapmi sáhttá leat áddjás proseassa. Nu guhká go ain leat bargame áššin, de bissu meavrresgárri Kárášjogas, čállá son.

– Mii eat boađe gáibidit dan ruovttoluotta Dánmárkui dan botta go bargat áššiin, dadjá Pedersen.

Ministariid dásis

Maiddái Norgga kulturministtar válddii ášši ikte ovdan Dánska eiseválddiiguin, dieđihit kulturdepartemeanttas.

Kultur- og likestillingsminister Anette Trettebergstuen

NORGGA KULTURMINISTTAR: Deattuhii dehálašvuođa meavrresgári máhcaheamis.

Foto: NTB/Statsministerens kontor

Kulturminsttar Anette Trettebergstuen humai iežas Dánska mielbargiiguin dán birra Københámmanis ikte.

Dánska kulturministeriijas ledje aitto ožžon ášši iežaset háldui ja kulturministtar Ane Halsboe-Jørgensen lohpidii čuovvolit ášši.

Trettebergstuen deattuhii ahte lea dehálaš oažžut meavrresgári ruovttoluotta Sápmái ja ahte son sávvá ahte sáhttet soahpat mot máhcahit meavrresgári Norgga Sámedikki háldui.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.