Hopp til innhold

Skearru mii galggašii movttidahttit buot sámi mánáid

NRK Urbi-doaimmahus lea nammadan sámi mánáidmusihka suoidnemánu Urbin. Vihtta sámi artistta fállet mánáide somás ja coolas lávlagiid golmma sámegillii.

Artistene Emma Eliane, ÅVLA og Ronja Larsen fremfører sanger fra barneplata Mánáidmeannu.

LÁVLUNMOKTA: Dás oainnát ja gulat moadde lávlaga mat leat Mánáidmeannu-skearrus.

Márkomeannu-festivála dat álggahii musihkkaprošeavtta, ja válljii dan vihttasa geat lávlot skearrus. Sii leat Ronja Larsen, ÅVLA, Yungmiqu, Emma Elliane ja Saara Hermansson.

Ártisttat čoahkkanan konsertii Márkomeanuin.

GERGOSAT KONSERTII: Dá leat buot viđas čoahkkanan Mánáidmeannu-konsertii Gállogiettis, vahkku maŋŋel almmuheami.

Foto: Eirik Nicolai Heim / Márkomeannu

NRK Urbi doaimmahusa jienasteamis šattai skearru «Mánáidmeannu» suoidnemánu Urbin.

Stuora gudni ja hui somá

Son guhte lea jođihan buvttadeami lea Jakop Janssønn. Su mielas lea gudni ahte juste dát skearru nammaduvvo suoidnemánu Urbin. Øystein Myrvoll ja Viktor Bomstad leaba maiddái bargan buvttadeaddjin dán skearrus, iešguđet lávlagis.

– Lea leamaš hástaleaddji bargu, go Covid-19 hehttii guokte artista boahtimis Ruoŧas ja Suomas min studioi, mii lea Norggas, muitala Janssønn. Dat golbma artistta geat orrot Norggas gal besse oaidnalit go ledje oktanaga studios, muitala buvttadeaddji.

Daniel Herskedal, Marja Mortensson, Jakop Janssønn og Kringkastingsorkesteret

HÁRJÁNAN BUVTTADEADDJI: Jakop Janssønn (olgešbealde) lea máŋgii ovttasbargan Marja Mortenssonain ja Daniel Herskedalain. Dá leat sii govvejuvvon NRK Store Studios.

Foto: Ellen Agneta Norvang

Lihká leat sii teknologiija bokte gávdnan čovdosiid, sihke gulahallamii, plánemii ja báddemiidda.

– Gal mii leat riŋgen buot mainna fal lea vejolaš, boagusta Jakop Janssønn. Facetime, Zoom ja eará teknologiija lea gádjon buvttadeami.

Dat vihtta artista leat ieža čállán sániid ja ráhkadan šuoŋaid. Dása lea sis leamaš bagadalli guhte diehtá movt ferte jurddašit go čállá mánáid váste.

Ronja Larsen

Julevsámi artista Ronja Larsen lea olahan ollu artisttain nu go dalle go lávllui gonagaspárrii go ávvudeigga 50 jagi náittosdilis 2018:s. Dá govviduvvon Studio Sámi lávddis.

Ole Henrik Bjørkmo Lifjell og Markus Thonhaugen aka Dj Idja under Márkomeannu

Lullisámi artista Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell gohčoda iežas ÅVLA. Dá son lea Márkomeanu lávddis 2020, mii lágiduvvui Oslos koronapandemiija geažil.

Foto: Anders Boine Verstad / NRK
Mihkku Laiti ja Ailu Valle

Ohcejohkalaš Mihkku Laiti gohčoda iežas Yungmiqu. Son gilvalii Talent Suomi-gilvvus mannan giđa, muhto ii joavdan finálii. Dá lea son ovttas nuppiin sámi rappariin, Ailu Valliin.

Emma Elliane Oskal Valkeapää

Davvisámi artista Emma Elliane Oskal Valkeapää lea searvan MGP-junior gilvui 2011:s lávlagiin "Don". Dá lea son ges guossin Studio Sámis 2018:s.

Foto: Tanja Linnea Eriksen Norbye / NRK
Saara Hermansson

Lullisámi artista Saara Hermansson lea searvan guktii Sámi grand prix lávlungilvui. Dá lea son govvejuvvon 2018:s go lávllui "Festivaale-dobtesh".

Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

Dárbu dákkár skearruide

Saara Hermansson ássá Johkamohkis, ja doppe son bargá lullisámegieloahpaheaddjin. Son ii beassan Ruoŧas Norgii pandemiija geažil, muhto son lea bures hárjánan gáiddusoahpahussii, mii sulastahttá dan maid dál fertejedje bargat.

Kim Hallgeir Berg og Saara Hermansson

SGP-VUOITI: Saara Hermansson vuittii lávlunoasi Sámi grand prixas 2019. Dá lea son juoiganoasi vuoiti, Kim Hallgeir Berg bálddas.

Foto: Tanja Linnea Norbye / NRK

– Munnje lea oahpis dat teknologiija-máilbmi, dadjá Saara. Muhto son mieđiha ahte lei veahá váivi go ii beassan eará artisttaiguin deaivvadit studios.

Saara Hermanssona guokte lávlaga dán skearrus leat «Lahkoe biejjine» ja «Dåeredh manneb».

– Nubbi lea riegádanbeaivvi birra, ahte mánáide lea dá okta dain buoremus beivviin, čilge Saara. Nubbi lea ges guovtti máná ođđa ustitvuođa birra, go vuolgiba fárrolaga máilbmái.

Oahpai ođđa bargovuogi

Emma Elliane Oskal Valkeapää (21) lea dat artista guhte skearrus lávlu davvisámegillii. Son muitala ahte lea nu giitevaš go beasai dán prošektii, go diehtá man unnán sámi mánáidmusihkka dat gávdno.

Samisk veiviser 2021-2022 Emma Elliane Oskal Valkeapää

SÁMI OFELAŠ JA ARTISTA: Emma Elliane lea okta dain ođđa sámi ofelaččain geat galget mátkkoštit Norggas 2022 rádjái.

Foto: Mads Suhr Pettersen

– Mun in leat goasse ovdal čállán mánáide, ja mun ohppen bagadallis Tonje Unstadas nu ollu, muitala Emma Elliane.

Dál lea oahppan ahte lea dehálaš válljet dakkár fáttáid maid mánát ipmirdit, ja dovdet ahte dát guoská sidjiide.

Emma Elliane sávvá ahte su lávlagat «Boađe mielde» ja «Oahppat» buktet dánsun- ja lihkadanmiela. Ieš lea hui duhtavaš dainna ahte dán skearrus lea ođđaáigásaš jietnagovva, nu go elektrovnnalaš jienat ja raplávlagat.

Dehálaš go lea máŋgga sámegillii

Sihke buvttadeaddji ja artisttat oaivvildit ahte dá lea dehálaš skearru, juste fal danne go lea julev-, lulli- ja davvisámegillii. Sii buohkat sávvet ahte buot sámi mánáidgárddit sáhttet čuojahit skearru.

Jakop lea čuojahan skearru iežas lagas bearraša mánáide, ja dadjá ahte mánát orrot liikome musihkkii.

Cover, samisk barnealbum Mánáidmeannu

OĐĐAÁIGÁSAŠ MUSIHKKA: Dá lea olggošgovva mas oaidnit tevdnejuvvon artisttaid.

Foto: Iris Storelv-Rabone/Røst kommunikasjon

– Dás eai leat diekkár «Lille Petter edderkopp» lávlagat, ja dat čájeha ahte lea dehálaš fállat mánáide pop ja rap-lávlagiid, oaivvilda Janssønn.

Dien doarjuba Saara ja Emma Elliane.

– Márkomeanus bohte sihke mánát ja sin váhnemat min lusa maŋŋel konseartta ja rámidedje min lávlagiid, muitala Emma Elliane.

Saara ges jurddaša ahte eará festiválat nai sáhtáše álggahit dákkár prošeavttaid, go de han leavašii sin nama bokte eanet sámi mánáidmusihkka.

Eará artisttat geat eai olahan bajimužžii

Dá leat dat artisttat geat almmuhedje musihka suoidnemánus, ja ledje mielde NRK Urbbi árvvoštallamis; Kevin Boine, Rolffa, Marja Mortensson ja KORK, Tøndra, DJ Ailo ja Inna Marja Amundsen, Erik, Slincraze, Nils Jøran Eira ja Eira, Emil ja Lávre, DJ Idja, Niilas, Piera Eira ja Bernt Mikkel Haglund, Åge Aleksandersen ja Violet Road, Piqsiq ja Vildá, Komet Rain ja Cazoo.

Guldal sin šuoŋaid dás:

Korte nyheter

  • Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat

    Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.

    Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.

    – Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.

    Jørgensen lea bargan klinihkkahoavdan 2012 rájes, ja oktiibuot 31 jagi jođiheaddjin Girkonjárgga buohcceviesus. Son barggai maiddái konstituerejuvvon klinihkkahoavdan Sámi Klinihkas ovtta áigodaga.

    Profilbilde av Rita Jørgensen som begynner som spesialrådgiver i samiske spørsmål i Finnmarkssykehuset.
    Foto: Finnmarkssykehuset
  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK