Suohkandoavttir ávžžuha boahkuhit mánáid ja nuoraid

Guovdageainnus leat čuođilogi mánás njealjelogi máná boahkuhuvvon.

Kommuneoverlege Anne Lajla Westerfjell Kalstad

SUOHKANVÁLDODOAVTTIR: Anne Lajla Westerfjell Kalstad lohká boahkuheapmi lea dehálaš eastadandihte njoammuma.

Foto: Sara Høines / NRK

Dál leat Norggas vuoruheamen boahkuhit 12-15 jahkásaččaid.

Mánát ja nuorat ožžot ovtta boahkkomeari ja áiggi mielde ferte árvvoštallat galget go sii boahkuhuvvot guktii, dadjá suohkandoavttir.

Boahkuheapmi lea maid dehálaš háhkandihte eambbo máhtu koronavirusa birra, lohká Ánne Lájla Westerfjell Kalstad. Son jáhkká ahte eahpesihkkarvuohta váhnemiid gaskkas lea sivvan manne nu unnán mánát boahkohuvvojit.

Dán čavčča lea njoammun sakka lassánan Norgga mánáid ja nuoraid gaskkas.

– Mii leat dál rahpamin olles min servvodaga ja mii eat háliit ahte olu mánát ja nuorat galget njoammuduvvot. Dan dihte mii háliidit boahkuhit sin vai eai leat nu oallugat, geat buohccájit, lohká Kalstad guhte lea suohkandoavttir Guovdageainnus.

Lea eahpesihkar

Sara Inga Utsi Bongos leat mánát dan agis geaidda dál fállo boahkku. Utsi Bongo mánáguovttes eaba leat vel boahkuhuvvon dán vuosttaš áigodagas.

Boahkuhanfálaldat bođii oalle fáhkka ja soai isidiin mearrideigga atnit veahá áiggi čiekŋudeapmái, sihke boahkuheami ja váikkuhusaid ektui, lohká váhnen.

– Dat soaitá leat nu ahte mii dárbbahit áiggi čiekŋudit dan boahkuheapmái. Oažžut veaháš eambbo dieđuid ja de várra lea eambbo oadjebas, lohká Utsi Bongo.

Sara Inga Utsi Bongo

VÁHNEN: Sara Inga Utsi Bongo.

Foto: PRIVÁHTA

Galgá go boahkuhit máná vai ii, diet gažaldat bidjá váhnemiid váttes dillái, go váhnen ieš galgá váldit dien mearrádusa.

– Jus livččii nu ahte galggašii vuolgit mátkkoštit, de lea áibbas lunddolaš ja dárbbašlaš boahkuhuvvot, suddjendihte sihke mánáid ja ollesolbmuid, lohká Utsi Bongo.

Váhnen jáhkká ahte eahpesihkarvuohta guoská obbalaččat boahkuheapmái ja daid guhkit áigge váikkuhusaide. Soai leaba mearridan boahkuhit mánáguoktá, lohká Utsi Bongo.

Høie dáhttu suohkaniid doapmat boahkuhemiin

Njoammun njiedjá ja boahkuhuvvon olbmot lassánit. Dat mearkkaša ahte mii lahkonat dábálaš dili, muhto dál leat gergoseappot dustet jus dilli rievdá, nu logai dearvvašvuođaminister Bent Høie otná preassakonferánssas.

Son ii háliit almmuhit dáhtona goas ollásit rahpet servodaga, muhto háliida čilget mii dáhpáhuvvá boahtte ceahkis, go dan rádjai joavdat.

– Njoammundáhpáhus lea ain servodagas, nu go ovdal pandemiija. Boahkut suddjejit bures, muhto eai dattege ollásit, dadjá Høie.

zQabvCErrA

Gurutbealde: Dearvvašvuođadirektevra Bjørn Guldvåg, Dearvvašvuođaminister Bent Høie ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta Ossodatjođiheaddji Line Vold.

Foto: Torstein Bøe / Torstein Bøe

Dán jagi šaddá nuorvoáigi oalle garas ja nu ii leat leamaš guhkes áigái. Danne rávve olbmuid geat eai gierddastuva buohccát, mannat bijahit boahkuid vai eai buohccá.

– Vahku 40:s galget suohkanat geargan koronaboahkuhemiin vai leat gergosat álgit influeansaboahkuhemiin, dadjá Høie.

Høie ávžžuha suohkaniid rávvet olbmuid sirdit boahkuhanáiggiid ovdalii, fállat boahkuhanáiggi ja gulahallat singuin, geat eai leat vel boahkuhuvvon.

Duođalaš váikkuhusat

Suohkandoavttir lohká ahte jus ollugat buohccájit, de sáhttet
eambbosat gártat buohccivissui. Dasa lassin leat moadde duođalaš váikkuhusa maid dušše mánát sáhttet oažžut, njoammuma maŋŋel, nu go ovdamearkka dihte mis-c.

Kommuneoverlege Anne Lajla Westerfjell Kalstad

SUOHKANVÁLDODOAVTTIR: Anne Lajla Westerfjell Kalstad.

Foto: Sara Høines / NRK

– Mun áinnas ávžžuhan váhnemiid váldit dán ovddasvástádusa ja boahkuhit mánáid, lohká Kalstad.

Dađistaga sáhttit rahpagoahtit servodaga vai mii buohkat fas sáhttit eallit dan eallima, masa leat hárjánan, loahpaha Guovdageainnu suohkandoavttir.

Kalstad cavgila ahte boahkut lea ain fidnenláhkái Guovdageainnus juohke gaskavahku.

Korte nyheter

  • Dá lea Lappekodisilla

    Sámi arkiivva direktevra Inga Marja Steinfjell muitala ahte lea dovdduidečuohcci doallat Lappekodisilla gieđaid siste. Geahča olles video dá:

    Sámi arkiivva direktevra Inga Marja Steinfjell čájeha Lappekodisilla.
  • Inflensavaksijnav buorren gávnni

    Suohkana dal vaksijnav ieme influensa vuosstáj fálli. Nav aj Hábmera suohkanin ma li tsirgunijn jådon duorastagá rájes. Dasi ij la dárbbo tijmav diŋŋgut. Álmmukvarresvuodainstituhtta aj buorren gávnná vaksijnav giehpesvuolssjema vuosstáj divnajda gudi lij vuorrasabbo gå 65 jage, ja Hábmerin de máhtá dakkár vaksijnav oadtjot sæmmi bále. Suohkana næhttabielen gávna aj gudi bierriji vaksineriduvvat duodden varresvuodabarggijda, ja sij gudi årru sijá siegen gænna lij gænodis dávddasuodje.

    BioNTech-Pfizer vaksine
    Foto: Simon Skjelvik Brandseth / NRK
  • Eanandoalus liigegolut

    Otne álge liigešiehtadallamat stáhta ja eanadoalu gaska, maid ovddit ráđđehus maŋidii čakčamanus. Dálá ráđđehus lea álggahan gulahallama fas ja dat dáhpáhuvvá jođiheddjiid dásis. Eanadoalus gáibidit earret eará buhtadusa go lea divrras oastit dutka- ja huksengálvvuid maid eanadoalus dárbbašit. Oktiibuot lea sáhka badjelaš 750 miljovnna kruvnna dáid liigegoluin. – Lea dárbu boanddaide ahte fidnejit ruovttoluotta dáid liigegoluid, lohká Norgga Boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming.

    Bonde Jon Lerhol fra Valdres kjører traktor til Oslo
    Foto: Lars Erik Skrefsrud / NRK