Suohkandoavttir ávžžuha boahkuhit mánáid ja nuoraid

Dál leat Norggas vuoruheamen boahkuhit 12-15 jahkásaččaid.

Mánát ja nuorat ožžot ovtta boahkkomeari ja áiggi mielde ferte árvvoštallat galget go sii boahkuhuvvot guktii, dadjá suohkandoavttir.

Boahkuheapmi lea maid dehálaš háhkandihte eambbo máhtu koronavirusa birra, lohká Ánne Lájla Westerfjell Kalstad. Son jáhkká ahte eahpesihkkarvuohta váhnemiid gaskkas lea sivvan manne nu unnán mánát boahkohuvvojit.

Dán čavčča lea njoammun sakka lassánan Norgga mánáid ja nuoraid gaskkas.

– Mii leat dál rahpamin olles min servvodaga ja mii eat háliit ahte olu mánát ja nuorat galget njoammuduvvot. Dan dihte mii háliidit boahkuhit sin vai eai leat nu oallugat, geat buohccájit, lohká Kalstad guhte lea suohkandoavttir Guovdageainnus.

• Vuolemusas áššis gulat olles jearahallama suohkandoaktáriin Veaigesáddagis.

Lea eahpesihkar

Sara Inga Utsi Bongos leat mánát dan agis geaidda dál fállo boahkku. Utsi Bongo mánáguovttes eaba leat vel boahkuhuvvon dán vuosttaš áigodagas.

Boahkuhanfálaldat bođii oalle fáhkka ja soai isidiin mearrideigga atnit veahá áiggi čiekŋudeapmái, sihke boahkuheami ja váikkuhusaid ektui, lohká váhnen.

– Dat soaitá leat nu ahte mii dárbbahit áiggi čiekŋudit dan boahkuheapmái. Oažžut veaháš eambbo dieđuid ja de várra lea eambbo oadjebas, lohká Utsi Bongo.

Galgá go boahkuhit máná vai ii, diet gažaldat bidjá váhnemiid váttes dillái, go váhnen ieš galgá váldit dien mearrádusa.

– Jus livččii nu ahte galggašii vuolgit mátkkoštit, de lea áibbas lunddolaš ja dárbbašlaš boahkuhuvvot, suddjendihte sihke mánáid ja ollesolbmuid, lohká Utsi Bongo.

Váhnen jáhkká ahte eahpesihkarvuohta guoská obbalaččat boahkuheapmái ja daid guhkit áigge váikkuhusaide. Soai leaba mearridan boahkuhit mánáguoktá, lohká Utsi Bongo.

• Loga maid: Jáhkket ođđa teáhter- ja skuvlavistti movttidahttit eanet sámiid alit ohppui

Høie dáhttu suohkaniid doapmat boahkuhemiin

Njoammun njiedjá ja boahkuhuvvon olbmot lassánit. Dat mearkkaša ahte mii lahkonat dábálaš dili, muhto dál leat gergoseappot dustet jus dilli rievdá, nu logai dearvvašvuođaminister Bent Høie otná preassakonferánssas.

Son ii háliit almmuhit dáhtona goas ollásit rahpet servodaga, muhto háliida čilget mii dáhpáhuvvá boahtte ceahkis, go dan rádjai joavdat.

– Njoammundáhpáhus lea ain servodagas, nu go ovdal pandemiija. Boahkut suddjejit bures, muhto eai dattege ollásit, dadjá Høie.

Dán jagi šaddá nuorvoáigi oalle garas ja nu ii leat leamaš guhkes áigái. Danne rávve olbmuid geat eai gierddastuva buohccát, mannat bijahit boahkuid vai eai buohccá.

– Vahku 40:s galget suohkanat geargan koronaboahkuhemiin vai leat gergosat álgit influeansaboahkuhemiin, dadjá Høie.

Høie ávžžuha suohkaniid rávvet olbmuid sirdit boahkuhanáiggiid ovdalii, fállat boahkuhanáiggi ja gulahallat singuin, geat eai leat vel boahkuhuvvon.

Duođalaš váikkuhusat

Suohkandoavttir lohká ahte jus ollugat buohccájit, de sáhttet
eambbosat gártat buohccivissui. Dasa lassin leat moadde duođalaš váikkuhusa maid dušše mánát sáhttet oažžut, njoammuma maŋŋel, nu go ovdamearkka dihte mis-c.

– Mun áinnas ávžžuhan váhnemiid váldit dán ovddasvástádusa ja boahkuhit mánáid, lohká Kalstad.

Dađistaga sáhttit rahpagoahtit servodaga vai mii buohkat fas sáhttit eallit dan eallima, masa leat hárjánan, loahpaha Guovdageainnu suohkandoavttir.

Kalstad cavgila ahte boahkut lea ain fidnenláhkái Guovdageainnus juohke gaskavahku.

• Veaigesátta čakčamánnu 16. beaivve: