Hopp til innhold

Stuorra berustibme duodjelåpptimij

Nav ålos gå 20 oassálasstin gápptegoarromkurssaj vásse ájllega. Dát la álggo julevsáme duodjelåpptimij majt Árran- julevsáme guovdásj, Divtasvuona ASVO ja duodjeorganisasjåvnnå Duodje Nordlánnda galggi tjadádit dán tjavtja.

Nágina sijájs gudi oassálasstin gápttegoarromkursan mij lij Árranin.

Nágina sijájs gudi oassálasstin gápptegoarromkurssaj mij lij Árran - julevsáme guovdátjin vásse vahko.

Foto: Harrieth Aira / NRK

– Gå nav ålos gå 20 oassálasstin gápptegoarromkurssaj juo álgon la duodaj viehka ållo. Mån iv lim álgos åvvånis jáhkkám nav ålos galggin álgget, ja lav nav ávon gå nav ålos oassálassti, javllá julevsáme duodjebagádalle Lilian Urheim.

Dán gidá sån álgij julevsáme duodjebagádallen ja oanegis ájgen la sån gergas tjadádittjat dav stuorámus duodjelåpptimav Divtasvuonan 14 jagen.

Jagen 1994 tjadádij Bådåddjo allaskåvllå jahkásasj duodjeåhpadusáv ja soames jagij maŋŋel aj fáladuváj duodje-fáhkagirjje åhpadus majt soabmása válldin, valla dat rájes ælla ietján gå smávep duodjekursa læhkám julevsáme guovlon.

Valla ådå duodjebagádalle sihtá dáv dilev rievddat.

Duodjekursa juohkka máno dán tjavtja

Julevsáme duodjebagádalle, Lilian Urheim.

Julevsáme duodjebagádalle, Lilian Urheim la riek dudálasj gå nav moattes oassálassti duodjeoahppamij.

Foto: Harrieth Aira / NRK

Tjavtjan sån álgat måttijt duodjeseminárajt ja kursajt.

– Mij lip dahkam plánav gånnå l seminárra akti mánnuj ja dasi tjuovvu kurssa. Dán tjavtja tjadádip ålles vihtta dakkir seminára aktan kursajn guhtta duodjetiemáj birra mij la gápptegoarrom, gahpergoarrom, njálmmefáhttagav goarrot, oahppat låhtåt ja snjisskot ja sliehpáv goarrot, subtsas Urheim.

Ålos li juo diededam ietjasa divna dájda kursajda ja Urheim doajvvu dagu gápptegoarromkursan sjaddá sæmmi stuorra berustibme dájda tjuovvovasj kursajda.

Valla duodden Lilian Urheim iehtja aj fállá bagádallamijt.

– Mån la Árranin duolloj-dálloj ja ulmutja de máhtti mujsta oadtjot viehkev gå li duodjuhime. Ja dåhkki aj riŋŋgut ja mån aj máhtáv dagu Skypa baktu vuosedit gåktu galggi dagu duov-dáv dahkat. Mån luluv viehkedit gåktu sávvev goarrot, gåktu máhtsastit, vadjamviehkev vaddet ja ietján dagu gåsstå sasnijt ja tyddjajt oasstet, subtsas sån.

Ienebuv duodjeprográmma birra lågå danná.

Ja duodden dájda kursajda de aj Divtasvuona ASVO tjadát edna kursajt dán tjavtja, sihke garraduojen ja dibmaduojen.

Divtasvuona ASVO duodjekursaj birra lågå dánna.

Dudálasj oassálasste

May-Judith Haukeland Amundsen.

May-Judith Haukeland Amundsen la oahppam gåktu gáptteminstarav dahkat.

Foto: Harrieth Aira / NRK

Akta gut oassálastij gápptegoarromkurssaj la May-Judith Haukeland Amundsen Ájluovtas, Divtasvuonan.

Sån la viehka dudálasj.

– Lij riek suohtas ja huj buorre kurssa muv mielas. Danen gå lij nav tjiehpes åhpadiddje ja mijáv nav buoragit måvtåstuhtij, javllá May-Judith Haukeland Amundsen.

Sån gut åvddål ittjij máhte gáppteminsstarijt dahkat la dal oahppam dav.

– Oahppam la minsstarav dahkat, dav majt åvddål ittjiv máhttám, subtsas sån.

Vuorddeba stuoves fálaldahkan

Ja sihke sån ja julevsáme duodjebagádalle, Lilian Urheim doajvvoba dát duodjelåpptim julevsáme guovlon mij uddni l prosjækta mij ruhtaduvvá dáv jagev, joarkeduvvá stuoves fálaldahkan.

– Mij ep dálla ájn diede gåk sjaddá, valla dálla juo vuojnnep li stuorra dárbo. Dát beraj luluj dagu duodjeskåvllån sjaddat, dættot Urheim.

– Na majt de dån sáva?

– Mån sávav duodjebagádalle le dánna sajen stuoves fálaldahkan. Mån árvvedav dat la biednikgatjálvis, ja mån lidjiv sávvat dát lij dalá juo tjoavdeduvvat, javllá Urheim.

– La buorre gå vijmak la dal jåhtuj boahtám. Dáv lip vuorddám guhkes ájgev, javllá vas kurssaoassálasste, May-Judith Haukeland Amundsen.

Gulldal ålles ássjev dánna.

Ålmmå aj oassálassti duodjekurssaj. Ij la dåssju nissunássje.

Ålmmå aj oassálassti duodjekurssaj. Ij la dåssju nissunássje. Karl Edvard Urheim (gårå bieles), Anna-Stina Svakko (åhpadiddje) ja Svenn-Egil Knutsen Duolljá (oalges bielen).

Foto: Harrieth Aira / NRK


Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.