Hopp til innhold

Stuorra berustibme duodjelåpptimij

Nav ålos gå 20 oassálasstin gápptegoarromkurssaj vásse ájllega. Dát la álggo julevsáme duodjelåpptimij majt Árran- julevsáme guovdásj, Divtasvuona ASVO ja duodjeorganisasjåvnnå Duodje Nordlánnda galggi tjadádit dán tjavtja.

Nágina sijájs gudi oassálasstin gápttegoarromkursan mij lij Árranin.

Nágina sijájs gudi oassálasstin gápptegoarromkurssaj mij lij Árran - julevsáme guovdátjin vásse vahko.

Foto: Harrieth Aira / NRK

– Gå nav ålos gå 20 oassálasstin gápptegoarromkurssaj juo álgon la duodaj viehka ållo. Mån iv lim álgos åvvånis jáhkkám nav ålos galggin álgget, ja lav nav ávon gå nav ålos oassálassti, javllá julevsáme duodjebagádalle Lilian Urheim.

Dán gidá sån álgij julevsáme duodjebagádallen ja oanegis ájgen la sån gergas tjadádittjat dav stuorámus duodjelåpptimav Divtasvuonan 14 jagen.

Jagen 1994 tjadádij Bådåddjo allaskåvllå jahkásasj duodjeåhpadusáv ja soames jagij maŋŋel aj fáladuváj duodje-fáhkagirjje åhpadus majt soabmása válldin, valla dat rájes ælla ietján gå smávep duodjekursa læhkám julevsáme guovlon.

Valla ådå duodjebagádalle sihtá dáv dilev rievddat.

Duodjekursa juohkka máno dán tjavtja

Julevsáme duodjebagádalle, Lilian Urheim.

Julevsáme duodjebagádalle, Lilian Urheim la riek dudálasj gå nav moattes oassálassti duodjeoahppamij.

Foto: Harrieth Aira / NRK

Tjavtjan sån álgat måttijt duodjeseminárajt ja kursajt.

– Mij lip dahkam plánav gånnå l seminárra akti mánnuj ja dasi tjuovvu kurssa. Dán tjavtja tjadádip ålles vihtta dakkir seminára aktan kursajn guhtta duodjetiemáj birra mij la gápptegoarrom, gahpergoarrom, njálmmefáhttagav goarrot, oahppat låhtåt ja snjisskot ja sliehpáv goarrot, subtsas Urheim.

Ålos li juo diededam ietjasa divna dájda kursajda ja Urheim doajvvu dagu gápptegoarromkursan sjaddá sæmmi stuorra berustibme dájda tjuovvovasj kursajda.

Valla duodden Lilian Urheim iehtja aj fállá bagádallamijt.

– Mån la Árranin duolloj-dálloj ja ulmutja de máhtti mujsta oadtjot viehkev gå li duodjuhime. Ja dåhkki aj riŋŋgut ja mån aj máhtáv dagu Skypa baktu vuosedit gåktu galggi dagu duov-dáv dahkat. Mån luluv viehkedit gåktu sávvev goarrot, gåktu máhtsastit, vadjamviehkev vaddet ja ietján dagu gåsstå sasnijt ja tyddjajt oasstet, subtsas sån.

Ienebuv duodjeprográmma birra lågå danná.

Ja duodden dájda kursajda de aj Divtasvuona ASVO tjadát edna kursajt dán tjavtja, sihke garraduojen ja dibmaduojen.

Divtasvuona ASVO duodjekursaj birra lågå dánna.

Dudálasj oassálasste

May-Judith Haukeland Amundsen.

May-Judith Haukeland Amundsen la oahppam gåktu gáptteminstarav dahkat.

Foto: Harrieth Aira / NRK

Akta gut oassálastij gápptegoarromkurssaj la May-Judith Haukeland Amundsen Ájluovtas, Divtasvuonan.

Sån la viehka dudálasj.

– Lij riek suohtas ja huj buorre kurssa muv mielas. Danen gå lij nav tjiehpes åhpadiddje ja mijáv nav buoragit måvtåstuhtij, javllá May-Judith Haukeland Amundsen.

Sån gut åvddål ittjij máhte gáppteminsstarijt dahkat la dal oahppam dav.

– Oahppam la minsstarav dahkat, dav majt åvddål ittjiv máhttám, subtsas sån.

Vuorddeba stuoves fálaldahkan

Ja sihke sån ja julevsáme duodjebagádalle, Lilian Urheim doajvvoba dát duodjelåpptim julevsáme guovlon mij uddni l prosjækta mij ruhtaduvvá dáv jagev, joarkeduvvá stuoves fálaldahkan.

– Mij ep dálla ájn diede gåk sjaddá, valla dálla juo vuojnnep li stuorra dárbo. Dát beraj luluj dagu duodjeskåvllån sjaddat, dættot Urheim.

– Na majt de dån sáva?

– Mån sávav duodjebagádalle le dánna sajen stuoves fálaldahkan. Mån árvvedav dat la biednikgatjálvis, ja mån lidjiv sávvat dát lij dalá juo tjoavdeduvvat, javllá Urheim.

– La buorre gå vijmak la dal jåhtuj boahtám. Dáv lip vuorddám guhkes ájgev, javllá vas kurssaoassálasste, May-Judith Haukeland Amundsen.

Gulldal ålles ássjev dánna.

Ålmmå aj oassálassti duodjekurssaj. Ij la dåssju nissunássje.

Ålmmå aj oassálassti duodjekurssaj. Ij la dåssju nissunássje. Karl Edvard Urheim (gårå bieles), Anna-Stina Svakko (åhpadiddje) ja Svenn-Egil Knutsen Duolljá (oalges bielen).

Foto: Harrieth Aira / NRK


Korte nyheter

  • Lulli-Norga stuorru Sámedikkis: – Sáhttá leat hástalus

    Sámedikki jienastuslohku lea sturron váile 3000 olbmon guovtti jagis.

    Dat maid mielddisbuktá ahte Ávjovári válgabiire massá mandáhta Lulli-Norgii.

    – Dál lea nubbi áigodat go Ávjovárri massá mandáhta válgabirii gos leat stuorra gávpogat. Dál lea nu ahte Lulli-Norga válgabiire lea dat stuorámus válgabiire Sámedikkis, ja dat sáhttá leat hástalus go dat lea dat guovlu mii lea olggobealde daid Sámi guovlluid.

    Nu lohká Maren Benedicte Nystad Storslett (NSR). Son lea válljejuvvon diggái Ávjováris.

    – Mu mielas lea hástalus ahte mis lea váttis dáppe rekrutteret olbmuid dan jienastuslohkui. Mii diehtit dieđusge ahte dáppe lea veahá stuorát potensiála, muhto mis lea maid dušše vissis potensiála dan olmmošlogu ektui. Mii boahtit oalle jođánit juksat dan bajit robi, lohká Nystad NRK:ii.

    Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji, Tom Sottinen (Bb) lohká ilolaš go jienastuslohku stuorru.

    – In heađástuva go jienastuslohkku stuorru, in eisige. Ahte olbmot háliidit searvat válggaide Sámediggái ja beassat jienastit, čájeha ahte háliidit searvat Sámi demokratiijai, muitala Sottinen.

    Loga ášši dárogillii dás:

  • Ávžžuhit geavahit 184 miljárdda buoridit Davvi-Norgga johtalusa

    Davvi Norgga ođđa johtolatplánas ávžžuha Stáhta geaidnodoaimmahat geavahit 184 miljárdda ruvnnu buoridit Davvi Norgga johtalusa.

    Muhto Davvi-Norggamáđii huksen Fauskes Romsii ii leat ekonomalaččat gánnáhahtti 281 miljárdda huksengoluiguin, oaivvilda Ruovdemáđiidirektoráhtta, ja nu ii ávžžutge hukset dan. Lassin das livčče heajos váikkuhusat lundui, birrasii, dálkkádahkii ja boazodollui. Dála ruovdemáđijat Nordlánddas ja Ofuohtas ávžžuhuvvojit buoriduvvot mealgat.

  • – Lip mij láddáduvvamijn barggam Divtasvuonan?

    Vuonarijka Sámemisjåvnå guovllojådediddje Gasska- og Lulle-Vuonan Øyvind Fonn guossidij Ájluovtav Hábmera suohkanin vásse vahko, ja lågådaláj Sámemisjåvnå barggohiståvrå birra Divtasvuonan jages 1935 gitta udnátjij.

    Dábálattjat gå Sámemisjåvnnå l Ájluovtan la siján evangelak tjåhkanibme biednadåben Elimin. Valla dán bále usjudallin Árrana siegen tjadádit tjåhkanimev masi luluj almulasj berustibme, dan diehti gå la muddo såbadimijn, ruopptot histåvråjda gehtjadit ja gæhttjat mij la dáhpáduvvam, subtsas Fonn.

    – Mij viessop ájgijn såbadusájn, árvvaladdamijn ja dåbdijdimijn, ja de mij gal vierttip álgget ållu várrogisát. Mij subtsastip iehtjama bargos mijá vuojnnemguovlos. Ja de gatjádijma rabás gatjálvisáv lågådallamin; lip mij láddáduvvamijn barggam Divtasvuonan?

    Fonn subtsas gå institusjåvnåjn barggin de lij dallusj ájádallam ahte da máná majt oattjojga sijá huvson galggin bajedit ja åhpadit Vuonarijka modella ja vuoge milta.

    – Juska lij huvso diehti, de lij duodaj vuona dábij milta. Nav vaj sáme perspektijvva jali identitiehtta máhtij buorebut várajda váldeduvvat. Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå diedádusán tjuodtju sivilisering ja kultivering vuona mærráj milta lij oasse huvsos, ja dássta láddáduvvam tjuovoj. Dánna ij la nammadum makkirak konkrehta institusjåvnnå, valla vierttip ájádallat dasi mij aj oassálastijma dánna, javllá Fonn.

    Fonn buojkot skåvlå dile birra Fredly-institusjåvnån, gånnå åhpadijga dárogiellaj, jur gåk skåvllåpolitihkka lij dalloj, ja dat lij ham dárojduhttem.

    – Ja jus biedna l dárogiellaj, la dat aj vuohke gåktu dárojduhttá – gå ep guovtegielakvuodav duodastip, duoddi sån.

    – Lijma máhttám ietjáláhkáj tjoavddet majt dalloj dahkin, hæjttá Fonn.

    Åvddålijguovlluj sihtá Sámemisjåvnnå vásádusáj ja histåvråj birra gullat, ja sij båhti vas Hábmerij jage duogen.

    Gulldala ienebuv dánna.

    Odne mii oažžut guossái juoigi gii galgá searvat Norske Talenter gilvvuide, šoš! Ánne Márjá áigu hástalit Kolbjørna, máhttá go son muhtun sámegiel doahpagiid? Odne gullo maid julevmagasiidna, dii 12.04.