Hopp til innhold

Stuorámus eananmáhcaheapmi California historjjás

Shasta Indian Nation eamiálbmot oažžu dál eatnamiid maid masse 100 jagi dás ovdal. Lea California guvernevra Gavin Newsom guhte dál lea álggahan máhcahanbarggu. Dan čállá Los Angeles Times áviisa.

Shasta Indian Nation lea Amerihkás eamiálbmot geat gullet Klamath-váriide Californias. Sin eatnamat leat duoguštuvvon ja dulvaduvvon čuođi jagi áigge.

Dan badjelaš 11 njealjehaskilomehteris mas lea sáhka, lea oassin barggus ahte jávkadit Klamath-joga buođuid. Mihttun lea rahpat čázádaga ja das sihkkarastit badjelaš 48 miilla guhkkosaš luossaguovllu.

- Oassin stáhta geatnegasvuođas lea dahkat buorádusa indiánačearddaide, geat dán leat atnán iežaset ruoktun guhkit go olmmoš sáhttá muitit, dajai Newsom cealkámušas.

Dá lea viđat jahki go Californias almmolaččat bivdet ándagassii stáhta historjjálaš doaimmaid ovddas. Háliidit dikšut čiekŋalis háviid ja hukset luohttevašvuođa.

Shasta India Nation áigu Fish and Wildlife ja California Natural Resources Agencyin ovttasbargat lága mielde máhcahit eatnamiid.

Iron Gate Dam i Klamath River er blant demningene som skal rives
Foto: Gillian Flaccus / Associated Press

Korte nyheter

  • «Biru Unjárga» čájehuvvo Toronto International Film Festiválas

    Egil Pedersen vuosttaš guhkesfilbma «Biru Unjárga» lea válljejuvvon čájehuvvot ovtta máilmmi stuorámus filbmafestiválain, Toronto International Film Festival (TIFF).

    – Lea hui illudahtti filbmii álggahit dákkár stuorra festiválas go Toronto Internationála Filbmafestiválas, sihke munnje, buot neavttáriidda, ja bargovehkii ja ruhtadeaddjiide, dadjá giehtačálli ja bagadalli Egil Pedersen Internašunála Sámi Filbmainstituhttii.

    Filbma čájehuvvo Discovery prográmma oasis ja lea vuosttaš sámi nuoraid guhkesfilbma.

    TIFF lágiduvvo čakčamánus Canada stuorámus gávpogis Torontos, ja lea vurdon ahte čohkke lagabui 500.000 filbmageahčči.

    Egil Pedersen og Sarah Olaussen Eira
    Foto: Pressebilde / Thomas Grotmol
  • Ådå suohkan Robek-lisstan

    Les på norsk.

    Andøy suohkan la Robek-lisstaj boahtám, diedet avijssa Vesterålen Online.

    Suohkan la mierredam ruhtalågov nievres netto doajmmabåhtusijn 35,2 millijåvnå kråvnåj ja lassegålojt 13,8 millijåvnå kråvnåj.

    Dav vuoset girjje Nordlánda Stáhtaháldadiddjes Andøy suohkanij.

    Mærrádus ij gal suohkanoajvev Kjell-Are Johansenav (Bb) alvaduhttá.

    – Diedijma galgajma Robek-lisstaj boahtet, valla soajttá daj sjaddá liehket viehkken åvddålijguovlluj bessat, javllá Johansen avijssaj.

    Andøy rådhus.
    Foto: Synnøve Sundby Fallmyr / NRK
  • Avinor: Ii leat eanet váttisvuohta skoattuin gáiddusstivrejuvvon girdišiljuin

    Les på norsk.

    Maŋŋá go ollu girdišiljuin leat álggahan gáiddusstivrema, de eai leat girdiin šaddan eanet váttisvuođat seaivut skoattus. Dan dieđiha Avinor.

    Ovtta vahkus suoidnemánus fertii Widerøe bissehit 52 vuolgagiid Finnmárkkus.

    Leat 11 girdišilju mat leat gáiddusstivrejuvvon Bådådjos.

    Muhto ii leat mearkkašahtti ahte eai leat šat báikkálaš bargit girdišiljuid toartnain, duođašta Avinor.

    – Bargit geat barget girdišilju toardnaguovddážis, sáhttet ain oaidnit mo dálki rievdá girdišilju kámerasensoriid bokte ja gulahallat pilohtaiguin, dadjá Avinor bargi Ragnvald Godø.

    Bearráigeahččandieđut ja infrarukses kámerateknologiija sihkkarastet seamma buori bálvalusa go dábálaš toartnat, dadjá Godø.

    – Viđa jagi doaibma lea addán midjiide buriid vásáhusaid, ja dat ii leat leamaš makkárge váttisvuohtan min oainnu mielde.