NRK Meny
Normal

Politiijaveahka buolláhii golleroggiid orohaga

Politiijat bolde lobihis ruvkegávpoga ja vuodjeledje eret máŋga čuođi golleroggi geat leat bilidan viiddis arvevuovdesárgá Peru nuortalulli Amazonasis.

Aksjon mot ulovlig gruveby i Peru

Soalddát cahkkeheame lobihis skajaid ja viesuid eiseváldiid gohččuma mielde.

Foto: ERNESTO BENAVIDES / Afp

Politiijaveahka njuvggai lávvardaga La Pampa nammasaš báikái Madre de Dios guvlui helikopteriiguin, vearjjut gealdagasas ja suodjegalbbat gieđain. Veahka cahkkehii buollit bargiid idjasujiid ja borramušbuvddaid, bordeallaid ja juhkanbáikkiid maid boalvárat dolle guđjjuid ja fielluid vuolde.

Vuodjeledje geafes olbmuid

-Eai min gieđahala olmmožin, min gieđahallet vearrábut go šibihiid. Maid mii dál galgat dahkat? Mis ii leat gos orrut, iige mihkkege eallámušaid, muhto eai dat beroš, váidala La Pampa ássi Mariala Valdez AFP ođasdoaimmahahkii.

Lobihis gohttehagaide čoahkkanit geafes olbmot geat vigget gávdnat birgejumi. Muhto sin doaimmat vahágahttet nuppiid heajut birgejeddjiid.

Amazonasa álgočearddat leat guhká gillán sihke lobálaš ja lobihis ruvkedoaimmaid ja hirsačuohppamiid geažil. Muhtin dáin čearddain ellet álfárot sierra eará olbmuin, muhto sisabahkkejeaddjit ja valljodagaid ávkkástallit leat ádján sin eret árbevirolaš guovlluin.

Ráđđehus jávkada lobihuššiid

Politiijadievddut, geat fallehedje La Pampa, gullet sierra vehkii masa ráđđehus lea bidjan geaskun biđget ja jávkadit buot lobihis orohagaid ja ruvkkiid. Veahka galgá vuodjelit golleroggiid eret geat mirkkohuhttet Amazonasa čáziid ja stajidit arvevuovddi.

Ráđđehus lea gohččon bávkalit buot mašiinnaid ja rusttegiid, ja botket visot gássajohtasiid. La Pampa lea maŋimuš 55 lobihis gollerokkahagas ja gohttehagas man Peru ráđđehus lea mearridan jávkadit.

Aksjon mot ulovlig gruveby i Peru

Soalddáhat vuordime beassat fas ruoktot maŋŋil boaldimiid.

Foto: ERNESTO BENAVIDES / Afp


Eiseválddit árvvoštallet ahte dušše Madre de Dios guovllus leat lobihis ruvkedoaimmat bilidan badjel 60 000 hektára arvemeahci.


Ruvkedoaimmat nuoskkidit luonddubirrasa, ja golleroggit guđđet maŋisteaset šattohis eatnamiid ja eanuid maid leat mirkkohuhttán eallisilbbain.


Ráđđehus lea lohpidan bissehit Peru arvemeahci bilideami ovdal 2021, ja lohká iežas áigut bargat ovttas ránnjáriikkaiguin Ecuador, Bolivia ja Colombia vái nahkáša ollašuhttit dán.

Máhcaha eatnamiid álgočearddaide


Diibmá čálii Norga vuollái soahpamuša mii mielddisbuktá ahte Norga máksá Peruai 1,8 miljárdda kruvnnu juos Mátta-Amerihká riika bisseha arvevuvddiid stajideami.

Peru ráđđehus lea maiddái áigumin addit álgoálbmogiidda ruoktot lagabui 50 000 njealjehaskilomehtera eatnama mii sis lea rivvejuvvon.

2013 bođii albmosii man sakka ruvkedoaimmat lea viidánan ja bilidan luonddu riikkas, čállá The Telegraph . Peru birasministeriija ja Carnegie dieđainstituhta raporta čájehii ahte álgočearddat leat bággejuvvon eret siiddaineaset, manahan ruovttuideaset ja eallámušaset. Ealibat leat gavdnjejuvvon eret guovlluin.

La Pampa

Dáppe orro máŋga čuođi bearraša geat ledje ráhkadan iežaset gávpoga.

Foto: ERNESTO BENAVIDES / Afp

Olbmot mirkkohuvvan eallisilbbain

Raporttas lohká maiddái ahte 76,5 proseantta buot guovllu olbmuin leat váralaš mearit eallisilba rupmašis, go šaddet borrat mirkkohuvvan guliid maid bivdet jogain.

Olbmuid eallisilbamearit leat 22 gearddi badjelis go dat mearri man Máilmmi Dearvvasvuođa Organisašuvdna (WHO) lea gávnnahan olbmuid dearvvasvuođa gierdat, čállá International Business Times .

100 000 lobihis golleroggi

Peruas leat eiseválddiide boahtán 60 000 ohcamuša olbmuin geat dáhttot ruvkedoaimmaideaset dohkkehuvvot lobálažžan, čállá El Comercio . Muhto eiseválddiid árvvoštallamiid mielde leat ain 100 000 lobihis golleroggi Amazonasis geat bilidit luonddubirrasa.

Eiseválddit áiggošedje johtilit bissehit loibihuššamiid. Diibmá muitalit iežaset nagadan beliin geahpidit roggamiid 16 tonnas gávcci tonnii, čállá The Telegraph . Muhto dán jagi lea buvttadeapmi fas lassánan 30 proseanttain.