Hopp til innhold

Studeanta: – Dál skuvla lea eambbo ealas

Sámi allaskuvllas Guovdageainnus leat sihke studeanttat, oahpaheaddjit ja bargit ilus go dál leat skuvllas eambbo studeanttat go goassige ovdal.

Inger Helene Anti Eira

Inger Helene Anti Eira lohká iežas loaktit bures Sámi allaskuvllas. – Dáppe lea buorre oahppobiras, lohká son.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Dat vuhtto. Dáppe lea olu eambbo ealas. Dáppe leat eambbo olbmot, eandalii go kantiidnai manná. Doppe ii leat šat nu guorus go ovdal, lohká studeanta Inger Helene Anti Eira (29).

Nuorra guovdageaidnolaš lea ilus go dál Sámi allaskuvllas leat 270 studeantta, mii lea ođđa olahus.

Son lea goalmmát jagi lohkamin sámegiela, ja boahtte giđa sus galggašii leat mastergráđa.

– Mun in háliidan fárret nu guhkás. Dáppe mus leat fuolkkit ja olbmát (ustibat). Dat lea goit okta ágga manne álgen deike, čilge Eira.

Eai goassige ovdal leat leamaš nu olu studeanttat Sámi allaskuvllas go dál.

GEAHČA VIDEO: Dás sáhtát geahččat tv-ášši mii sáddejuvvui Ođđasiin duorastaga golggotmánu 26. beaivve 2017.

Dát oahput geasuhit

Norgga dutkandáhtaguovddáš dat registrere Norgga allaskuvllaid ja universitehtaid studeantalogu.

Sin dieđut čájehit, ahte Sámi allaskuvlla studeantalohku maŋimuš 22 jagis lea láhtten dego jojo, mannan vulos bajás.

Sámi allaskuvlla studeantalohku

Dás oainnát Sámi allaskuvlla studeantaloguid jagi 1995 rájes. Oahppiidlohku lei unnimus jagis 2010: 105. Nubbin eanemus studeanttat ledje jagis 2002: 269.

Foto: Sámi allaskuvla

– Mii leat bidjan hirbmat stuorra deattu rekrutteremii iešguđetge dásis, sihke fágaoahpaheaddjit, hálddahus, rektor, direktevra ja earát. Mii leat buohkat bidjan searaid dasa, ahte galgat oidnot, gullot ja maiddái loktet kvalitehta iežamet fálaldagain, čilge rektor Gunvor Guttorm.

Gunvor Guttorm

Rektor Gunvor Guttorm mojohallá go Sámi allaskuvla dál lea geasuhišgoahtán eambbo studeanttaid.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Sámi allaskuvlla oahput leat juhkkojuvvon golmma goahtái (ossodahkii): gielladieđagoahti, servvodatdieđagoahti ja duodje- ja oahpaheaddjeoahpuid dieđagoahti.

Duodje- ja oahpaheaddjeoahpuid dieđagoađis leat dán jagi eanemus studeanttat, oktiibuot 132.

Gielladieđagoađis leat 100 studeantta ja servodatdieđagoađis ja 28 studeantta gullet servodatdieđagoahtái.

Rektor lohká skuvllas ain lea olu bargu vai nagadivčče ain boahttevuođas maid geasuhit studeanttaid.

– Go studeanttat vuos bohtet ja álget min oahpuide, de lea hirbmat dehálaš ahte leat duhtavaččat ja sii leat duhtavaččat jus mis leat buorit fálaldagat ja buorre kvalitehta dain fálaldagain mat mis leat. Dien láhkái galggašeimmet doalahit studeanttaid, čilge Guttorm.

Studeanttat miehtá máilmmi

Sámi allaskuvllas lea erenoamáš fálaldat sihke sámi studeanttaide ja studeanttaide geat orrot eará guovlluin eamiálbmotmáilmmis. Dát oahppu lea gohčoduvvon journalistihka mastergráda eamiálbmot perspektiivvas.

Dán oahpus leat dál gávcci studeantta. Okta sis Dát gullá Puruha-álbmogii Ekvadoras (Ecuador).

– Mun lean dáppe Guovdageainnus vai oahpašin mo eamiálbmogat stivrejit dieđihangaskaomiid ja dán láhkái čájehit identitehtaset, ja man dehálaš sin giella ja árbevierut leat, čilge Inti Condo.

Inti Condo

Inti Condo lea guhkás johtán vai oahpašii mo šaddat buoret journalistan.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK

Eamiálbmotjournalistihkka ovdána dađistaga ja nu dárbbašuvvojit eambbo ámmátlaš áššedovdit. Sámi allaskuvla lea vuosttážiin máilmmis fállat dákkár oahpu.

Inga Hansen lea dovddus tv-journalista Kalaallit Nunaatas, ja son lea maid Guovdageainnus nannemin gelbbolašvuođas.

– Mun liikon leat Guovdageainnus. Skuvla lea buorre ja ieš gilli lea maid geasuheaddji, lohká Inga Hansen.

Inga Hansen

Inuihtta journalista Inga Hansen ii gáđa ii veahášge go Sámi allaskuvllas lea lohkagoahtán journalistihka.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK

– Buorit astoáigefálaldagat ja dat leat nuvttá

Inger Helene Anti Eira válda mielas Ođđasiid fárrui geahččat Diehtosiidda ja Sámi allaskuvlla.

– Skuvllas leat buorit oahaphuslanjat, ja dáppe leat maid máŋga buori astoáigefálaldaga studeanttaide geat háliidit eallit áktiivvalaš eallima, čilge Eira.

Son čájeha midjiide sávnni, gos studeanttat ja earát besset bures vuoiŋŋastit, basadit ja buhtistit rupmaša.

– Mis lea maid sierra drámalatnja, ja dáppe láve rektor doallat jogakurssaid ja dát fálaldat lea áibbas nuvttá. Dáppe láve maid Zumba-dánsun ja datge lea nuvttá, čilge Eira.

Inger Helene Anti Eira

Sierra lanjažis Sámi allaskuvlla kealláris leat máŋga ođđaáigásaš gievrudahttináđa. – Midjiide studeanttaide lea hirbmat buorre go dátge fálaldat lea áibbas nuvttá.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mu mielas lea buorre go dat ii leat nu stuorra skuvla. Olmmoš dovdá dan, ahte oahpaheaddjis soaitá leat eambbo áigi juohke studentii. Dáppe beasan hupmat iežan eatnigiela. Dat lea hui buorre. Dat goit lea munnje hui dehálaš, deattuha Inger Helene Anti Eira..

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK