– Jeenjesh dagke vienhtieh daaroedehteme saemijste lea mij akt mij aarebi heannadi jïh histovrijasse govlehtuava, men sïjhtem badth jiehtedh dïhte annje heannede.
Sara Emilie Jåma mij dam jeahta. Dïhte akte dejstie båatsoesaemijste Fovsesne.
Gosse akte Europan stööremes bïegkefaamoetseegkeldahkijste laantesne dej båatsoedajvese tseegkesovvi dellie geervebe sjïdti bovtsigujmie gïehtelidh.
Bïegkefaamoetseegkeldahkh leah juhtieminie jalhts Jillemesreakta lea dåapmojne aamhtesisnie båateme. Dovne Storheia jïh Roan bïegkefaamoevierhkieh leah tseegkesovveme jalhts aalkoeåålmegereaktaj vööste strijrie.
Daah dah, mejtie satne veanhta lea guhkiedimmie daaroedehtiemistie.
Mïrhke kapihtele nöörjen histovrijisnie
Daaroedehteme, mij Sara Emilien mïelen mietie annje sjugniehtåvva, «byögkeles» sjugniehtovvi aktene boelhkesne mij 100 jaepieh ryöhki.
1850-låhkoen raejeste 1960-låhkoen raajan Nöörje aktem daaroedehtemepolitihkem tjïrrehti saemiej jïh nasjonaale unnebelåhkoej vööste.
Daaroedehteme lea mïrhke kapihtele Nöörjen histovrijisnie. Dovne saemien jïh kveenen maanah tjoerin sijjen fuelhkieh jïh heajmh laehpedh jïh internaateskuvline vaedtsedh.
Jienebh dejstie mah annje jielieminie internaatetïjjen mænngan soptsestieh sijjieh bysvesovvin gosse saemiestin jalhts idtjin naan jeatjah gïelh maehtieh.
Daaroedehteme ryöhki ovrehte 100 jaepieh. Åejvieladtji lin jienebh fåantoeh daaroedehtemepolitihkem tjïrrehtidh.
Saemieh unnebevyörtegs «naeline» vuajnalgi, jïh vuajnalgi goh mij akt positijve jis kultuvrem jïh gïelem nåhkehti, jïh raaktan saemide daarojne darjoeji.
«Daaroedehteme» daajbaaletje tïjjen
Sara Emilie Jåma aaj soptseste altese baernie lea ussjedadteme guktie bïegketurbijnh raaktan dejtie baajnehtieh.
Mænngan Sara meatan orreme aksjovnine Oslosne njoktjen, baernebe onterdi mannasinie dïhte desnie orreme.
Daesnie Sara Emilie Jåma såemies dej jeatjah båatsoesaemiejgujmie ektine. Dah lin Oslosne edtjin meatan årrodh demonstrasjovnine bïegkefaamoen vööste Fovsesne njoktjen.
Foto: Håkon Mosvold Larsen / NTB– Mov lea uktsien jaepien båeries baernie. Manne pryövim tjïelkestidh daate lea daej bïegkejårrehtsi bïjre, dah leah luhpehts tseegkesovveme, jïh ij leah dïhte reakta. Ij edtjh numhtie årrodh, jeahta.
Mearan Sara voejhkele tjïelkestidh mannasinie bïjline feeri, juelkietjengkeresaavremasse, baernie jeahta:
– Dellie baernie sov sijjeste bïjlesne jeahta «daate amma daaroedehteme, dïhte». Manne ussjedem gosse uktsien jaepien båeries maana buektehte dam guarkedh, dellie geerve almetjh lin aaj byöreme dam guarkedh, jeahta.
Dovres tïjjem dasseme
Dïhte NRK:se jeahta vielie tïjje lea gæmhpose bïegketurbijne vööste Fovsesne åtnasovveme, goh leah vaajtelamme.
– Åejvieladtjh pryövoeh båatsoem bïegkefaamoetseegkeldahkigujmie nåhkehtidh. Mov faatoes daajroe aerpievuekien båatsoen bïjre ij leah aehtjeben skåltoe, ij leah aehtjeben fiejlie mov ij leah daejtie daajrojde, sïjhtem jiehtedh daate lea staaten skåltoe jïh guktie dah leah altese tïjjem nuhtjeme, jeahta.
Sara Emilie soptseste baernebe, mij daelie uktsien jaepien båeries, sæjhta bovtsigujmie gïehtelidh gosse stoerre sjædta. Sara gegkeste dïhte maahta dam darjodh.
Foto: PrivatSara Emilie soptseste satne rïektesisnie bööremes duekesne tråjjede, men Fovsen-aamhtese lea naakede mestie buelije ïedtjem åtna jïh dan åvteste damta vihkele sov histovrijem soptsestidh.
– Gosse limh dåarjoekonsertesne Rïjhkescenesne mijjieh Fovsen-njaarken sïjteste bööresovvimh scenese båetedh. Damtim manne idtjim rikti desnie sjïehth. Juktie domtesem damtim im leah vyörtegs daesnie tjåadtjodh. Im leah maam akt våajnoes dorjeme daennie gæmhposne, jeahta.
Gosse Fovsen-aksjovnh Oslosne juhtin, åadtjoeji dåarjoem dååjredh maam idtji daejrieh gååvnesi.
– Lij joekoen hijven vuejnedh. Dovne saemieh jïh jienebh mah eah leah saemieh, sijjen dåarjoem mijjen gæmhpose vuesiehtin. Lij joekoen stoerre ierielimmie dam stoerre tsåatskelesvoetem aamhtesen bïjre vuejnedh, jïh aksjovnisth edtjieh stoerre gyjhtelassem dan åvteste utnedh.
Reektehtse
Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovne edtja reektehtsem luejhtedh ruffien 1.b., mejnie lea barkeme vïjhte jaepieh.
Desnie edtjieh konsekvenside daaroedehtiemistie gïetedidh mejtie Sara Emilie neebnie.
NRK forklarer
Mij Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovne?
Daaroedehtemepolitihkem kråånske
Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovne lea staateles kommisjovne mij konsekvensh daaroedehtemepolitihkeste jïh ovreaktam saemiej, kveenaj, daaroensoemeladtji jïh skåajjesoemeladtji vööste kråånske.
Dah leah gaskem jeatjah dam dorjeme viehkine dåehkieh, mej bïjre lea, ræhpas tjåanghkojde bööredidh, jïh persovneles soptsesh sïjse tjöönghkedh.
Stoerredigkie kommisjovnem nammoehti ruffien 2018 jïh aarebi staateraerie Dagfinn Høybråten lea åvtehke.
Ruffien 1.b. kommisjovne edtja sov reektehtsem deelledh Stoerredægkan. Reektehtse edtja gaskem jeatjah effektide daaroedehtemepolitihkeste gïetedidh daan biejjien.
Lissine kommisjovne sæjhta råajvarimmieh raeriestidh mah sijhtieh liktemem vedtedh unnebelåhkoej jïh staaten gaskem.
Kommisjovne lea tseegkemen mænngan 2018 persovneles soptsesh sïjse tjöönghkeme dejstie mah annje jielieminie daaroedehtemeboelhken mænngan jïh dej maadtoeladtjh.
Dah vaajestimmieh edtjieh våaromem bïejedh raeriestimmide råajvarimmide mah maehtieh tsiehkiem bueriedidh saemiej, kveenaj jïh skåajjesoemeladtji jïh jienebelåhkoen årroji gaskem.
Kommisjovne lea tjeakoes orreme sisvegen bïjre reektehtsisnie, men lïhtsege kommisjovnesne, Liv Inger Somby, NRK:se jeahta dah leah ryöktesth reerenassine aamhtesen bïjre gaskesadteme.
Lïhtsege Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnesne, Liv Inger Somby.
Foto: Inga Máret Solberg Åhrén / NRKKommisjovne ij sïjhth maam jeatjah jiehtedh mij reektehtsen sisvege sjædta, jallh guktie leah Fovsen-aamhtesinie barkeme.
Kommisjovnen åvtehke Dagfinn Høybråten jeehti satne jollemesreaktadåapmoste tjoeperdi mij jeahta bïegketurbijnh Fovsesne leah luhpehts tseegkesovveme, aktene prievesne reerenassese dæjman.
Sara Emilie Jåma vihteste likteme geerve sjædta sutnjien, dan guhkiem Fovsen-aamhtese ij leah loetesovveme.
– Maahtah nöörjen staatese leajhtadidh dan guhkiem bïegketurbijnh åadtjoeh tjåadtjodh.
– Ijje, Jåma spaajhte jeahta.
– Daennie gæmhposne tjåådtje abpe jieledem jis daerpies
Elle Nystad lea Nöörjen Saemiej Rïjhkesiebrien noeresiebrien åvtehke. Dïhte lij aaj akte dejstie voestes luhkiegolme aksjovnistijstie mah aksjovnem bïegkefaamoen vööste Fovsesne eelkin goevten.
– Maahtam jïjtjemem damtijidh naakedinie destie maam Sara Emilie jeahta. Goh maahta damtedh ij nuekie maehtieh, jïh stoerre raejkiem vaajmosne åtna jïh daajroem dan saemien bïjre fååtese sov bïjre daaroedehtemen gaavhtan, Nystad jeahta.
Elle Nystad lea aktiviste, jïh gegkeste altese aktivisme maahta mubpide skreejrehtidh.
Foto: Tom Balgaard / Tom Balgaard/NRKNystad jeahta satne Jåmese soptsestidh dïhte ij leah oktegh dam naemhtie damtedh.
Tuhtjie håjnan jis naakenh håjnoesvoetem demtieh båetijen aejkien bïjre, men sæjhta maam akt sjollehke jiehtedh.
– Mijjieh noere saemieh eah gåessie gih sïjhth gåajparostedh. Manne daennie gæmhposne tjåadtjoem abpe jieledem jis daerpies, Nystad jeahta.
Nystad soptseste satne gegkeste saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtse maahta dovne almetjh Nöörjesne jïh reerenassem gåaskodh.
– Gegkestem dïhte stuerebe goerkesem mijjen histovrijen åvteste sjugnede, jïh mannasinie dagkerh skilkehtassh dajvine maehtieh dan löövles årrodh guedtedh mijjese, jeahta.
Ij sïemes
Staatetjaelije Elisabeth Sæther Ålja- jïh energijedepartemeentesne ij leah sïemes lahtesinie mij jeahta Fovsen-turbijnh daajbaaletje daaroedehtemem vuesiehtieh.
–Ij sjïehth gænnah. Voestes biejjien raejeste Jollemesreaktan sjæjsjalimmien mænngan Fovsen-aamhtesisnie reerenasse lea barkeme dåapmoem fulkesidh jïh båatsoesaemiej reaktah Fovsesne gorredidh, NRK:se jeahta.
Staatetjaelije Elisabeth Sæther (Bk) ij leah sïemes bïegkefaamoe Fovsesne lea daaroedehteme.
Foto: Even Bjøringsøy Johnsen / NRK–Reerenassese lea vihkele mijjieh åvtese båetebe aamhtesisnie. Mijjieh vihkeles sïllh guhkiebasse båateme, jeahta.
Staatetjaelije soptseste dah göökte gïejine berkieh daelie juktie aamhtesem bïegketurbijni bïjre loetedh.
Orre aksjovnh jïh lohkeme reektehtsistie
Hïeljen, mænngan reektehtse luajhtasåvva, Oslon gaatoeh sijhtieh vihth dievedh almetjijstie gaptajgujmie, Nystad soptseste.
Laavadahken ruffien 3.b. lea gidtjh 600 biejjieh mænngan Jillemesreakta dööpmi bïegketurbijnh Fovsesne leah tseegkesovveme bielelen luhpies luhpiedimmiem, jïh dellie demonstraanth edtjieh vihth gaatojne mïnnedh.
500 biejjieh dåapmoen mænngan dïhte eelki mij edtji akte mijjen stööremes saemien demonstrasjovnijste sjïdtedh.
Voestegh 13 aksjovnisth Ålja- jïh energijedepartemeentese tjihkedin.
Dah olkese guadtasovvin, jïh jienebh vïenhtin dïhte lij dïhte.
Men dellie jienebh böötin.
Eevre goske staateministere dejtie meatoeji jïh gaatelassji.
Staateministere Jonas Gahr Støre aaj dåajvoehti ij edtjh vihth 500 biejjieh vaesedh goske aamhtese loetesovveme.
Daelie aajmene vuejnedh maam 600-biejjiendemonstrasjovne jïh saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtse sæjhta jiehtedh aamhtesasse.
