NRK Meny
Normal

Stáhtabušeahtta suođđamat dán rádjai

100 millijovnna áigu ráđđehus geavahit oljodutkamii – 10 millijovnna fas mearradutkamii. Sámi juolludemiid hárrái leat baicce uhccán suođđamat leamašan.

Erna Solberg og Siv Jensen

Stáhtaministtar Erna Solberg (O) ja finánsaministtar Siv Jensen (Frp) guovttos ovdanbuktiba duorastaga Norgga stáhtabušeahtta.

Foto: Roald, Berit / NTB scanpix

Duorastaga ovdanbuktá ráđđehus sin stáhtabušeahta evttohusa.

Dán rádjai lea ráđđehus suođđan 3,8 miljárdda kruvnno nu gohčoduvvon ođđa juolludemiin. Dan čállá E24 neahttaáviisa.

Energiija, biras ja dálkkádat

  • Biiladivvagat: Ráđđehus áigu lasihit bensiidnadivvaga 15 evrriin, dieseldivvaga 35 evrriin, ja minerálaoljjo 20 evrriin juohke lihteris. Muhto jahkediva unniduvvo 12 proseanttain, dasa lassin ožžot guorbmebiillat, gávpebiillat ja droššet stuorát divatgeahpádusaid. Dát dagaha ahte oktiibuot ožžot biilavuoddjit 900 millijovnna unnit vearu.
  • Mearradutkan: 10 millijovnna kruvnno lasihus evttohuvvo mearrabiras dutkamii, dan čállá NTB.
  • CO2-vurkkodeapmi: Ráđđehus áigu juolludit 360 millijovnna kruvnna golbma CO2-prošeavttaide mat sáhttet šaddat ollislaš rusttegiin, čállá E24.
  • Petroleumteknologiija: Dutkanráđđi čállá ahte ráđđehus áiggošii juolludit 100 millijovnna lasi dutkamii mii ovdánahttá oljoealáhusa teknologiija.
  • Dulvesihkkarastin: 350 millijovnna evttohuvvo geavahuvvot dulve- ja riđusihkkarastimii boahtte jagi, čállá NTB.
Olje- og energiminister Tord Lien (Frp)

Oljo- ja energiijaministtar Tord Lien (Frp) áiggošii nannet oljoteknologiija.

Foto: Bendiksby, Terje / NTB scanpix

Bargu

  • Dáistalit bargguhisvuođa: Ráđđehus evttoha 650-millijovnasaš doarjaga man ulbmil lea dáistalit bargguhisvuođa gielddain máddin ja oarjin Norggas, gos dál lea stuorát bargguhisvuohta go muđuid riikkas. Dan čállá Fædrelandsvennen.
  • Nuorat: 2017-bušeahttas lea sierra nuoraid vuoruheapmi gos árvalit geavahit 30 millijovnna vai buohkain vuolil 30 jagi lea bargu lágan fálaldat.
  • Doaibmangeatnegasvuohta: Buohkat geat leat vuolil 30 jagi boarrásat ja ožžot sosiálaveahki galgá leat doaibmangeatnegasvuohta. Dása várre ráđđehus 60 millijovnna kruvnna, dieđiha NTB.
Oahpahallit

Ráđđehus háliida láhččit nu ahte nuorat vuolil 30 jagi ožžot barggu. (Govas leat NRK Sámi ovddeš oahpahallit.)

Foto: Berit Nystad / Nrk Sápmi

Máhttu ja bajásšaddan

  • Rašes ohppiide veahki: Boahtte čavčča rájes áigu ráđđehus geavahit 150 millijovnna mii galggašii veahkkin ohppiide mat eai birge nu bures skuvllas. TV2 dieđiha ahte jahkásaččat áigu ráđđehus geavahit 360 millijovnna dán doibmii.
  • Eahperehálaš njuolggadus sihkastuvvo: Máhttodepartemeanta dadjá NTB:i ahte áigut rievdadit dálá njuolggadusa mii ii atte sisafárrejeddjiide, geain lea juo joatkkaskuvlaoahpu ruovtturiikkas, vuoigatvuođa čađahit joatkkaskuvlaoahppu Norggas. Dása árvalit geavahit 60 millijovnna. 2019 rájes šaddá rievdadusa haddi 235 millijovnna jahkásaččat.
  • Mánát geat leat vásihan veahkaválddi: Ráđđehus evttoha geavahit 176 millijovnna vuoi lea vejolaš čuovvulit mánáid geat leat vásihan veahkaválddi, ja maiddái eastadit veahkaválddi mánáid vuostá.
  • Dikšuruhta: Váhnemat geain leat kronalaš buohcci mánát galget doarjaga oažžut dikšunruhtaortnega bokte. Ráđđehus rádje 500 millijovnna jahkásaččat dása, čállá TV2.
Sunniva Kielland Einejord (t.v) , Sofie Eline Mathisen og lærer Ánde Trosten.

ČÁJÁHUSGOVVA: Stáhtabušeahtas evttoha ráđđehus buoridit daid ohppiid dili geat rahčet skuvllas. (Govva lea eará oktavuođas.)

Foto: Mette Ballovara / NRK

Láhka ja čorgatvuohta

  • Politiijaerohusat: Politiija ožžot measta 300 millijovnna nu gohčoduvvon friddja ruđa stáhtabušeahtas. Ruhta ulbmil lea jevdet erohusaid gaskal politiija guovlluid. Dan čállá Adresseavisen.
  • Nuvttá riektaveahkki: Olbmot geat leat bákkus dálkkoduvvon galget oažžut riektaveahkki nuvttá. Nettavisen dieđut muitalit ahte dása galgá boahtte jagi geavahuvvot 4,5 millijovnna, ja das maŋŋá 10 millijovnna kruvnna juohke jagi.
  • Digitála duopmostuolut: Ráđđehus evttoha bidjat 28 millijovnna sierra vai lea vejolaš ollislaččat digitaliseret duopmostuoluid, čállá Stavanger Aftenblad.
  • Kriminalitehta eastadit Grønland:s: Ráđđehus áiggošii juolludit 10 millijovnna vai Oslo gávpotguovllus Grønland:s eastaduvvo kriminalitehta. Dan čállá Aftenposten.
  • Juolgeláhki: Vuoi eambbosat sáhttet ráŋggáštuvvot juolgeláhkkin, de evttoha ráđđehus 10 millijovnna juolludit dása, dieđiha NTB.
  • Politiijabiillat: Vihtta millijovnna kruvnno leat ráddjejuvvon vuoi politiijat sáhttet ođasmáhttit dihtorreaidduid 50 iešguđetge biillain.
  • Digitála spioneren: Politiija sihkkarvuođabálvalussii (PST) háliida ráđđehus skeŋket čieža millijovnna kruvnna vai sáhttet nannet barggu mii eastada digitála spionerema, dieđiha P4.
  • Politiijahelikopter: Ráđđehus háliida oastit guokte ođđa politiijahelikoptera. Dát boahtá máksit birrasiid 260 millijovnna kruvnna, dieđiha abc nyheter.
Politihelikopter

Máŋga čuođi millijovnna dárbbašuvvot jus ráđđehus galgá sáhttit oastit ođđa politiijahelikopteriid.

Foto: Erlend Andersen Koppergård​ / NRK

Sisafárren ja integreren

  • Eaktodáhtolaš máhcaheapmi: Listhaug dadjá NRK:i ahte ráđđehus rádje vihta millijovnna kruvnna vai bargu, mii bagada dorvoohcciid geat háliidit máhccat iežaset riikii, nanusmáhttu.
  • Baggomáhcaheapmi: VG čállá ahte ráđđehus áigu geavahit 105 millijovnna lassi ruđaid bákkus máhcahit dorvoohcciid.
  • Áššemeannudeapmi: Ráđđehus áigu ain joatkit juolludit 177 millijovnna mii manná áššemeannudeapmái UDI:s, čállá NTB. Dan áigu ráđđehus dahkat vaikko vel leat sákka unnit dorvoohccit geat bohttet dál go diibmá. Ulbmil lea gávdnat sin geat verrošit. Olgoriikalaččaidlávdegotti juolludeapmi lasihuvvo 15,7 millijovnna kruvnnain.
  • Eastadit ID-verrošemiid: Politiijaid olgoriikalaččaidovttadat (PU) oažžu 81 miljovdnasaš lasideami, čállá Dagbladet. Ruđa ulbmil lea eastadit ID-báhpáriid verrošemiid.
  • Integrerenvuostáváldin: Ráđđehusas lea dáhtto ásahit sierra integreren vuostáiváldinbáikkiid. Dása áigu ráđđehus várret 20 millijovnna.
  • Jođánit bargui: Ráđđehus dáhtošii ahte eambo sisafárrejeaddjit geain lea rivttes gelbbolašvuohta ožžot jođánit barggu. Dan čállá VG. NAV maid galgá dorvoohcciid vuostáiváldinbáikkiin fállat bargobagadeami. Dat boahtá máksit 23 millijovnna.
  • Dorvoohcciid vuostáiváldinbáiki: Ráđđehus evttoha várret 34 millijovnna kruvnna boahtte jagi stáhtabušeahtas iešguđetge doaimmaide dorvoohcciid vuostáiváldinbáikkiin, čállá Dagbladet. Ruđa galget geavahit dárogielohppui ja veahkaváldin eastadeapmái.
Asylmottak Hattfjelldal

Ráđđehus áigu veahkehit dorvoohcciid geat háliidit máhccat ruoktut. Govva lea Dorvoohcciid vuostáiváldinbáikkis.

Foto: Lars-Petter Kalkenberg

Gávpot ja orrun

  • Gávpotovdánanruhta: Ráđđehus addá oktiibuot 13 millijovnna, nu gohčoduvvon gávpotovdánanruđa, Stavangerii, Troandimii, Osloi ja Bergenii.
  • Ássandoarjjaortnet: Ráđđehus evttoha rievdadit ássandoarjjaortnega. Rievdadus dagaha ahte eavttut rievdadit haddeloktaneami mielde. Dát boahtá máksit 100 millijovnna ruvnno, čállá NTB.
Trondheim "by niht"

Ráđđehus evttoha earret eará ruđaid Troandima gávpogii.

Foto: Kjartan Ovesen / NRK

Dearvvašvuohta

  • Gieldapsykologat: Ráđđehus evttoha geavahit 20 millijovnna lassin vuoi gieldapsykologa ortnet nannejuvvo, čállá NTB.
  • Dearvvašvuođaarkiiva: Digitála dearvvašvuođaarkiiva evttoha ráđđehus sirdit Tynsetii. Haddi - 50 millijovnna, čállá Arbeidets Rett.
  • Álbmotdearvvašvuohta: NTB dieđiha ahte ráđđehus álggaha álbmotdearvvašvuođadoaimma mii máksá 56 millijovnna. Ulbmil dáinna lea earret eará olahit nuoraid geain leat psyhkalaš váttisvuođat.
Bent Høie møtt av streikende leger

Dearvvašvuođaministtar áiggošii veahkehit nuoraid geain leat psyhkalaš váttisvuođat. Govva lea doavtterbargoheaitta oktavuođas.

Foto: Vilde Bratland Erikstad / NRK

Suodjalus

  • Buoridit reaidduid: Ráđđehus evttoha geavahit 216 millijovnna divodit ja buoridit Suodjalanveaga reaidduid.
  • Riddobearráigeahčču: Ráđđehus áiggošii boahtte jagi mielde juo álgit hukset golbma skiippaid Riddobearráigehččui. Dán vai skiipahuksenindustriija, mii lea heajos dilis, oažžu veahki. Oktiibuot boahtá dát máksit guhtta millijárdda kruvnna, muhto ii boađe dáhkat dađi stuorát rievdadusaid 2017-stádabušeahttas.
Befalselever på Porsangmoen

Suodjalusveaga reaiddut galget buoriduvvot. Dasa rádje ráđđehus máŋgga čuođi millijovnna.

Foto: Synne Nilsson/Forsvaret

Johtolat

  • Deanušaldi: Deanu ođđa šaldái lea várrejuvvon ruhta 2017-stáhtabušeahttas. Dan dieđiha iFinnmark.
  • Fornebu-ruovdemáđii: 50 millijovnna áiggošii ráđđehus rádjet Fornebu-ruovdemáđii plánemii. Dan čállá Aftenposten. Plánejuvvon geaidnu ulbmil lea čatnat oktii Bæruma Fornebu ja Oslo T-geainnu.
  • E18: Ráđđehus áiggošii geavahit 200 millijovnna ruđaid ođđa E18 geidnui oarjjabealde Oslo. Dan čállá Budstikka. Ruhta galgá geavahuvvot oastit dáluid mat leat Lysaker ja Ramstadsletta gaska.
  • Sollihøgda: E16 Sollihøgdas galgá buoriduvvot. Ráđđehus áigu geavahit 100 millijovnna kruvnna vai bargu boahtá johtui go álggus lei plánejuvvon.
  • Ođđa feargakáija: Ráđđehus háliida buoridit Furneset Vestnes feargakáija, dat boahtá máksit 18 millijovnna kruvnno, čállá Romsdals budstikke.
Nye Tana bru

Ná galgá Deanu ođđa šaldi šaddat.

Foto: Illustrasjon / Plan arkitekter/Statens vegvesen

Sámi áššit

Sámi áššiid birra ii leat ráđđehus suođđan olus maidige, muhto dábálaččat de suođđá ráđđehus dieđuid maid háliidit galget beaggit.

Muhto Trønder-aviisa čállá ahte ráđđehus lea rádjen 5 millijovnna lullisámi guovddážii Sámien Sijte plánemii boahtte jahkái.

Saemien sitje Snåsa

Saemien Sitje, Snoasas, oažžu viimmat plánegoahttit, dieđiha Trønder-aviisa.

Foto: NRK