Soai oahpaheaba mo máilmmi sáhtašii rievdadit

Soulsprings Change the World Tour 2015, dienna čállágiin geasuheigga ollu olbmuid Álttá Kultursálii dán mánu 9. beaivvi.

Logaldalaiga ja dáhtuiga olbmuid lávdái

Soai háláiga das ahte olmmos galggašii oahppat guldalit, leahkit jaskat, go dalle easka sáhttá váldit vuostá dan mii min birrasis dáhpáhuvvá. Ja go olmmoš ásttá jaskodit, de lea dalle feminiina gulahallan. Maskuliina gulahallan lea dalle go olmmoš hállá.

Dás ii loga leat sáhkan nieidda dahje gandda energiijain, dahje nisson ja albmá energiijain. Aivvefal das mo olmmos nagada rahpat iežas sisaguvlui, mo olmmoš iežas sáhttá oahpahit leat rabasin, ja váldit vuostá energiijaid mat muitalit iešguđetge áššiin.

Nuorran lei prinsessá njáigui, beanta čiehkádalai

Norgga prinsessá Märtha Louise muitalii iežas nuorabun lean áibba njáigun, ii son bal juo nagadan olbmuiguin háleštit. Muitala iežas dovdan navccaheapmin, ja nu hirbmat hearkin. Ii son gierdan leat guhkit áigge olbmuid searvvis, son fertii beare mannat dakkáraš sadjái gos ii dárbbašan olbmuid oaidnit. Dalle son dávjá geassádii sierra, ja áinnas manai sajiide go beasai leat áibbas okto.

Märtha Louise ja Elisabeth deaivvadeigga kurssas

Iežaska muitaleaba 2003 rájes gitta 2006 rádjai čađahan kurssaid gos oahpaiga rahpat iežaska silolaččat. Oahpaiga mo galggaiga vuostá váldit veahkki beassat viidáseabbot eallimis. Soai oahpaiga geavahit bargoreaidduid maiguin sáhtiiga veahkehit iežaska nu ahte eaba geassán alddeseaska buot olbmuid energiijaid.

Olbmot leat riegádusas juo iešguđetlaganaččat

Elisabeth Nordengen muitala ahte muhtin olbmot leat nu hirbmat sensitiiva, dahje nu hearkki ahte eai geardda makkárge riejaid. Sii eai-ba nagatge leat dakkár sajiin gos lea olu surra dahje riedja. Muitalasta alddis leat mánáid geat leat mángga laganat, muhtin sis ii beroš, iige bal juo gulage riejaid, nubbi ges ii gierdda veahášge riejaid. Dát čájeha ahte seamma bearrašisge sáhttet leat máŋggalagan olbmot.

Märtha Louise muitalastá ahte olmmoš gii lea hirbmat sensitiiva, na son ii gierdda nu olu jienaid. Dán lea muhtin dutki dutkan, muitala son, ja sii geat eai gierdda nu olu, son dego oažžu mendo olu dieđuid olbmos geainna lea hálešteamen. Jos dal vel dqt olmmow ii hqla nu olu, de váldá dát hearkkes olmmoš dieđuid maid dego lohká linjáid gaskas. Son seammás váldá maid vuostá eará dieđuid, dego oaidná ja dulku olbmot geainna hálešta.

Dahtuiga ovttaidmielde olbmuid lávdái

Njeallja olbmo dat besse fitnat lávddis, ja sii muitaledje iežaset nama ja vel dan maid dahtošedje diehttit. Vuosttaš dahtui diehttit manne son dovdá dego morraša, nubbi ges imaštala manne son lea fáhkkestaga oažžugođii dieđuid mat ovdal eai leat leamaš rahpasat sutnje. Goalmmát ges imaštalai manne son nu giksašuvva nahkáriin, oađđá heajudit, ja njeallját ges dahtui diehtit manne son dego ballá. Dáid áššiide vástideigga maŋŋil go leigga mediteren, suorpmat manne goappašiin dego livččiige pianoin čuojahan.

Oahpes áššis logaldalaiga

Muhtin olbmuide lei dán guoktá logaldallan áibba dábálaš ja lunddolaš ášši. Bjarnhild Sjøvegan ássá Álttás, sutnje ledje dát áibba oahpes áššit, dannego son dat gal ieš buot died riedduid geavaha. Sjøvegan muitala iežas leat buorideaddjin ja oaidnin. Son láve veahkehit olbmuid, jos dáhttot sus veahkki. Son maiddái buhtista dáluid gos mahkáš gullodaddá dahje oidnodaddá.

Sápmelažžii lei logaldallan oahpes ášši

Berit Andersdatter Bongo lohká maid dáid ságaid leat oahpeš áššiin. Dattege lei su mielas buorrre gullat mo soai ovdanbuvttiiga iežaska jurdagiid das mo máilmmi sáhtašii rievdadit. Ollu lea dan duohken mo olmmoš ságastallá eairáiguin, hállanvuohki juo čájeha olbmo oainnu áššiide. Moddji beanta juo lea dálkkas, lohká Bongo.