Hopp til innhold

Cupa ásaduvva juska balon li vierttihi hæhkkat hiejtedit

Jus koronadille ietjájduvvá, jali jus rávtjádagáv dahká, de vierttihi cupav dalá hiejtedit. Dav diedet ásadiddje dán jagásj Hellmocupas.

Musken kunstgress

Jus dal korona i hæhkkat njoamo, ja jus dálkke buoragit bissu, de sjaddá Hellmocupa dán jage dahkorássesaljon Måsken Hábmerin.

Foto: Sander Andersen / NRK

Dán váhko l Julevsáme vahkko Hábmerin. Ja vahkkoloaben de HellmoCup ásaduvvá Måsken Hábmerin

Dijmma ettjin besa dav vargga 50 jahkásasj árbbedábálasj dahpádusáv ásadittjat; ulmutjijt tjoahkkitjit bállov tjievtjatjit ja aktan hávskkudalátjit.

Valla dán jage de lij mierredam cupav ásadit juska ballo korona hæhkkat suohkanin njåmmmu, jali jus rássjodálkijn boahtá.

– Ulmutja riek ávvudalli gå de vat máhttep tjåhkanit, ja sij gudi årru dánna Måsken riek ávvudalli, javllá Stina Johnsen guhti l Hellmocupa jådediddje.

Dánna de besa tjåhkudallat madi gehtja gå tjiektji.

Dánna de besa tjåhkudallat madi gehtja gå tjiektji.

Foto: Privat

Hiejtedit

Da la Doajmmasiebrre Julevsábme (DSJ) mij dáv cupav Måsken Hábmerin ásat. Stina Johnsen la tjielgas jus korona hæhkkat cupa åvddåla, jali cupa bále, suohkanin njoammogoahtá, jali jus vastes dálkev dahká. De vierttiji dalá ásadimijt hiejtedit.

– Mån lav suohkana bajeltdálkudiddjijn ságastam gåktu dáv gárvedit ja gåktu dahkat. Jus koronadille hæhkkat ietjájduvvá, de cupa dalá hiejteduvvá. Ja jus rássjodálkev buktá, de vierttip cupav hiejtedit, javllá Johnsen.

Johnsen tjielggi sivá dasi le gå dán jagásj cupa vuodon la divna ásadime tjadáduvvi jus dåhkki ålggon liehket.

– Mij lip dal riek gárvvása vájk makkár dille sjaddá, ja vájnnodip ulmutjit aj liehket gárvvása ja aj njoammomnjuolgadusájt tjuovvot.

Stina Johnsen, Hellmocupa åvdåstiddje

Stina Johnsen la ållu bivásgálluj barggam HalmoCupav háldadittjat.

Foto: Privat

Vierttihi várrogisá liehket

Johnsen subtsas plánim lij dán jagásj cupav gånnå njoammomsuodjalus la ájnnasamos.

Juska ålos båhti Måsskåj dajt biejvijt, de jáhkká Johnsen dát buoragit galggá mannat.

– Mij lip koronadile diehti ietjá lahkáj hæhttum ájádallat dagu gåktu ulmusjfuovav stivrrit gå de galggi dagu biebmojt oasstet ja bårråt, ja gånnå bessi tjåhkudallat kámpajt gehtjatjit. Nav de jáhkáv dát galggá buoragit mannat jus dal ulmutja ietja lij várrogisá.

Vissjalissat lij de måskega barggam HellmoCupaj saljojt gárvedime.

Vissjalissat lij de måskega barggam HellmoCupaj saljojt gárvedime, ja oabme skåvllåtsiekkadusáv gárvedime.

Foto: Privat

Moadda ietjá dåjma

Álggo cupan lej 1972, ja cupa l vargga juohkka jage ásaduvvam. Dijmma ettjin besa korona diehti.

– Dán jage vuojnnet la rekord galla juohkusa ålmmåj gaskan båhti tjievtjatit, javllá Stina Johnsen.

Johnsen doajvvu ienep nissunjuohkusa båhti oassálastátjit, ja mujttádahttá Hellmocupa ij la ájnna ásadus Måsken dan vahko.

– Duodden cupaj ásaduvvá aj bállotjiektjamskåvllå biejvet cupa åvddåla guhti de Erik Anders Sæter jådet. Ja de la aj adnosjaddoåhtsåm Måsken dijstagá dan sæmmi vahko, ja de dájvvim duorastagá. Guokta riek geldulasj dahpádusá. Duodden aj subtsastumbåddå mánájda ja nuorajda duorastagá, duoddi Johnsen.

Máná ja nuora aj bessi tjievtjatijt sierra juohkusin. Ja gå la badjelasj 14 jage, de besa stuoragij siegen tjiektjat.

– Stuoragij cupa álggá bierjjedagá. Ja lávvodakiehkeda la de finálla, hæjttá rahtjalis, valla huoman loajtos Stina Johnsen.

Duodden li aj mánáj- ja nuorajkámpa.

Korte nyheter

  • Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat

    Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.

    Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.

    – Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.

    Jørgensen lea bargan klinihkkahoavdan 2012 rájes, ja oktiibuot 31 jagi jođiheaddjin Girkonjárgga buohcceviesus. Son barggai maiddái konstituerejuvvon klinihkkahoavdan Sámi Klinihkas ovtta áigodaga.

    Profilbilde av Rita Jørgensen som begynner som spesialrådgiver i samiske spørsmål i Finnmarkssykehuset.
    Foto: Finnmarkssykehuset
  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK