Jus åro Nordlándan, Finnmárkon jali Vestlándan de la stuoráp máhttelisvuohta trafihkan vahágahttet jali jábmet. Dav vuoset ådå rappårttå majt duola degu Stáhta rahtedåjmadak la tjállám. Adnet ienep gasskojuogadimijt ja vuolep vuodjemfárta stádajn, nav vaj dat dahká la binnep máhttelisvuohta jåhtulagán vahágahttet jali jábmet Oslon, Rogalándan ja Trøndelágan.
– La alármma midjij gå rappårttå nav javllá, javllá fylkkaoajvve Vestlándan Jon Askeland guovdásjbelludagás.
Guovllojådediddje Jasska Trafihkan Nordlándan Kari Vassbotn javllá moadda rahtijs la ájggá biggidum, nav vaj ij la udnásj jåhtulagáj hiebadum.
– Dat dahká rahte li giettse. Ælla saje rahtebielijn, dav majt gåhttjop «tilgivende sideterreng», stuora åsijs mijá rahtijs. Nav jus ierit rahtes vuojá, de vuojá juovvaj, várráj jali nuorráj. Dát dahká rahte li ienep várálattja, subtsas Vassbotn.
44 proseanta 1000 olbmos vástidit ahte sii eai doarjjo Fovsen-ákšonisttiid gáibádusa gaikut bieggaturbiinnaid Fovsenis, čállá VG. Dát boahtá ovdan iskosis maid Respons analyse lea čađahan VG ovddas. 33 proseanta vástidedje ahte sii dorjot ákšonisttiid gáibádusa, ja 23 proseanta vástidedje ahte eai dieđe.
NSR Nuorat jođiheaddji Elle Nystad dadjá VGii ahte son jáhka boađus livčče earálágan jus olmmošvuoigatvuođat livčče oassi gažaldagas.
– Dát gažaldat lea bieggafámu birra. Livččiidet sáhttit jearrat ahte dorjot go ahte bieggaturbiinnaid gaikojuvvojit «danin go dat leat olmmošvuoigatvuođarihkkun». Livčče miellagiddevaš oaidnit livččiidet go oažžut eará vástádusaid de, dadjá Nystad.
Sávzzat ja gusat sáhttet guohtut nu go dábálaččat Herøyas, Nordlánddas. Dán čállá Biebmobearráigeahčču preassadieđáhusas.
2022 giđa jámadedje badjel čuođi bohccot Herøyas veaikemirkkohusa dihte.
Seamma giđa ávžžuhii maid Biebmobearráigeahčču ahte guovllu boanddat doalahit omiid bealdduin dassážii go gávdnet gos mirkkoheapmi vuolgá.
Dál lea kártejuvvon man alla veaikedássi lei omiin, mat guhto Herøyas 2022 geasi. 33 sávzzas ja 10 gusas sáddejuvvojedje vuoivasat ja monimat veaikeanalysii. Ja dain ii lean mirkko.
Dán vuođul lea mearriduvvon ahte oamit sáhttet guohtut nu go dábálaččat dás duohko.
Stáhtahálddašeaddji ja politiijat eai leat vel gávdnan veaikegáldu, ja galget dahkat birasiskosiid guovllus. Eai jáhke ahte iskosiid bohtosat bohtet ovdal go guohtunáigodat álgá. Danin ii loga Šibitdoavttirinstituhtta bohccuid berret guohtut Herøyas ovdal go birasiskosa bohtosat bohtet.
– Lea várrugasvuođa-prinsihppa ja ealliidáimmahuššan, mii dahká manne eat ávžžut bohccuid guohtut sullos. Mii leat rávven boazosámiid, ja bivdit Šibitdoavttirinstituhtta čađahit ođđa árvvoštallama go birasiskosat leat analyserejuvvon, dadjá Biepmobearráigeahču ossodathoavda Helgelánddas Hege Osen.
