Hopp til innhold

Skirebeassi muitala midjiide geassedálkki

Man alás skire hukse beasis muitala mo geassi šaddá. Meara guovllu skire almmatge ii oru áddemin seammá olu go siseatnanskire.

Skirebeassi, skjærereir

NOAIDELODDI: Dáid beivviid soaittát oaidnit lottiid mat girddašit ovdánruoktot ja smávva rissit vel njálmmis. Dalle várra leat dahkamin nu mo dát skire ja huksemin beasi.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

(Gula jearahallamiid vuollelis dán čállosis!)

Nils Johnsen

Nils Johnsen lea gulastan, ahte skire muhtin olbmuid mielas lea guoržžu. – Munnje gal ii leat. Dat lea baicce buorre ustit.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

– Jus skire hukse beasis vulos, de šaddá báhkka geassi. Jus hukse bajás, de šaddá čoaska ja čáhcás geassi, muitala eallilan dálkeeinnosteaddji Nils Johnsen NRK Sápmái.

Son čuovvu sámi árbevieru ja atná árvvus skire.

Ovdalgo kristtalašvuohta bođii Sápmái, de navdojedje garjját, skiret ja gáranasat bassiloddin. Ii leat várra nu imaš go nu gohčoduvvon garjálottit han leat luonddu jierbmámus lottiid gaskkas.

Iskkadeamit garjjáiguin čájehit, ahte dat máhttet čoavdit bargguid ja ipmirdit hástalusaid seammá vuogi mielde go máŋga primáhta.

– Lottit leat mus buorit skihpárat, mun gii okto orun. Lottit han gal leat buorit ustibat nu guhká go mii leat ustibat singuin, eatge bilit dahje balddáhala sin, čilge kárášjohkalaš.

– Mearraskire riehpu ii ádde

Nuppi kárášjohkalaččas lea maid stuorra beroštupmi skiriide. Aslak Krokmo lea vuohttán, ahte siseatnanskire lea čeahpit go mearraguovllu skire.

– Mu mielas dálkki ektui mearraskire ii dieđe dies ii maidige, boahtágo arvegeassi, goikegeassi vai beaivvadat. Mearračáhci han ahcá ja fierváluvvá fas guktii jándoris. Headju riehpu vissa ii dieđe dies ii maidige, árvala Krokmo.

Aslak Krokmo

Aslak Krokmo liiko govvet ealliid ja lottiid maid oaidná luonddus. Dávjá son geavaha giehtatelefovnna, go dathan goasii álo lea fárus.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

Krokmo diehtá, ahte muhtimin skire hukse beasis gitta gierragii ja dál lea veahá bajábeale gasku.

– Jáhkán dat lea hui olu dan duohken maid, ahte kránnjábussát eai sáhte gakcut dohko ja bieguhit sin, árvala Krokmo.

– Hukse hui čavde beasi

Čuđejohkalaš Mikkel Mathisen Sara lea maid skireberošteaddji. Son maid dovdá dálkemearkkaid.

– Skire gal hukse hui čavde beasi. Dat bidjá hui čavga, ii galgga báljo ráigi. Dohko son bidjá čivggaidis. Das lea veahá dego dáhkki (rohpi) go ráhkada, čilge son.

Mikkel Mathisen Sara

Mikkel Mathisen Sara.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

Sara muitala, ahte skirebeassi sáhttá muitalit sihke geasse- ja dálvedálkki.

– Skirebeassi sáhttá muitalit man olu muohta ja arvvit leat. Jus dat hukse beasi muorrageahčái, de lea hui olu arvi ja borga dan dálvái. Jus hukse hui vulos, de šaddá geasset fiinna dálki, čilge Sara.

Nils Johnsen muitala, ahte skire hukse beasis beaivve beale vealtái, vai beaivváš ligge maniid. Ii dat hukse ija beale vealtái.

Dán jagi ii leat skire huksen beasi lahka su stobu ja son váillaha dan.

– Dat eai leat dáppe dál ja finadit dušše viežžaleamen bázahusaid maid mun sidjiide bijan. Daid dat gal boaibmulit jođánit, čilge Nils Johnsen.

Mii leat háleštan golmmain albmáin geat muitalit mo skire sáhttá muitalit midjiide makkár geassi lea vuordagis.

GULDAL JEARAHALLAMIID: Mii leat háleštan golmmain albmáin. Aslak Krokmo, Mikkel Mathisen Sara ja Nils Johnsen. Sii muitalit mo skire sáhttá muitalit midjiide makkár geassi lea vuordagis.

Korte nyheter

  • Bohccobiergu fránska máilmmimeašttirgilvvuin

    Ovddeš Boaššu FoodLab, mii dál lea lonuhan nama Nomad Indigenous FoodLab:i, guossuha bohccobierggu maŋŋebárgga ja gaskavahkku Bocus d’Or álgogilvvuin Troandimis.

    Bohccobiergu lea geatnegahtton vuođđoávnnas Troandima koahkkagilvvuin.

    Bocus d’Or lea nu gohčoduvvon eahpealmmolaš fránska máilmmimeašttirgilvvu koahkaide. Troandimis leat dál álgogilvvut. Sii, geat doppe besset viidásabbot, besset de máilbmefinálii Lyon:s Fránskkas boahtte jagi.

    – Mun sávan dat manná bures guossuhemiin, ja ahte mii boahtit vel eambbo oidnosii go ovdal. Dat lea min mihttu, dadjá koahkka Elle Sáve Gaup-Oskal.

    – Ja čájehit ahte geavahit visot eallis borramuššan, lea nana guoddevašvuohta. Sávvamis addá árvoloktaneami ja fuomášumi Sápmái, lasiha Gaup-Oskal.

    Gaup-Oskal ja Boaššu FoodLab guossuhedje bohccobierggu Lyon máilmmimeašttirgilvvuin diibmá.

    Elle Save Johansdatter Gaup-Oskal. Hun er kledd i en blå kjole med to støre søljer på - og holder i en kasserolle.
    Foto: Andreas Ausland
  • Alisa sáhttá ráŋggáštuvvot iežas dáidaga dihtii maid čájeha Norggas

    Alisa Gorshenina (29) lea ruoššalaš dáiddár. Su dáidda lea oaidnin láhkai Hamsun-guovddážis Hábmeris. Gorshenina lea kritihkalaš ruošša stivrejupmái ja maid Ukraina soahtedillái, ja dat lea dahkan ahte son lea massán vejolašvuođa dáidagis čájehit ruovtturiikkas. Son lea jo sáhkohallan iežas oaiviliid dihtii Ruoššas.

    Su dáidda lea oassin Hamsun-guovddáža ođđa čájáhusas «Den kontroversielle Hamsun».

    Ollu dáiddárat leat báhtaran Ruoššas eret, muhto Gorshenina ii leat jurddašan guođđit ruovtturiikkas.

    – Lea dehálaš ahte olbmot, dákkáratgo mun, bissut Ruoššas, dadjá dáiddár NRK:i Teams-jearahallama bokte.

  • 3,7 millioner til fem filmproduksjoner

    Loga sámegillii.

    Internasjonalt Samisk Filminstitutt (ISF) har bevilget 3,7 millioner norske kroner i årets første bevilgningsrunde. To kortfilmer, en tv-serie og to langfilmer får bevilgning.

    Det skriver ISFI i en pressemelding (ekstern lenke).

    – Det er så gledelig at så mange samiske filmproduksjoner er i gang nå, sier direktør i ISFI, Anne Lajla Utsi.