(Gula jearahallamiid vuollelis dán čállosis!)
– Jus skire hukse beasis vulos, de šaddá báhkka geassi. Jus hukse bajás, de šaddá čoaska ja čáhcás geassi, muitala eallilan dálkeeinnosteaddji Nils Johnsen NRK Sápmái.
Son čuovvu sámi árbevieru ja atná árvvus skire.
Ovdalgo kristtalašvuohta bođii Sápmái, de navdojedje garjját, skiret ja gáranasat bassiloddin. Ii leat várra nu imaš go nu gohčoduvvon garjálottit han leat luonddu jierbmámus lottiid gaskkas.
Iskkadeamit garjjáiguin čájehit, ahte dat máhttet čoavdit bargguid ja ipmirdit hástalusaid seammá vuogi mielde go máŋga primáhta.
– Lottit leat mus buorit skihpárat, mun gii okto orun. Lottit han gal leat buorit ustibat nu guhká go mii leat ustibat singuin, eatge bilit dahje balddáhala sin, čilge kárášjohkalaš.
– Mearraskire riehpu ii ádde
Nuppi kárášjohkalaččas lea maid stuorra beroštupmi skiriide. Aslak Krokmo lea vuohttán, ahte siseatnanskire lea čeahpit go mearraguovllu skire.
– Mu mielas dálkki ektui mearraskire ii dieđe dies ii maidige, boahtágo arvegeassi, goikegeassi vai beaivvadat. Mearračáhci han ahcá ja fierváluvvá fas guktii jándoris. Headju riehpu vissa ii dieđe dies ii maidige, árvala Krokmo.
Krokmo diehtá, ahte muhtimin skire hukse beasis gitta gierragii ja dál lea veahá bajábeale gasku.
– Jáhkán dat lea hui olu dan duohken maid, ahte kránnjábussát eai sáhte gakcut dohko ja bieguhit sin, árvala Krokmo.
– Hukse hui čavde beasi
Čuđejohkalaš Mikkel Mathisen Sara lea maid skireberošteaddji. Son maid dovdá dálkemearkkaid.
– Skire gal hukse hui čavde beasi. Dat bidjá hui čavga, ii galgga báljo ráigi. Dohko son bidjá čivggaidis. Das lea veahá dego dáhkki (rohpi) go ráhkada, čilge son.
Sara muitala, ahte skirebeassi sáhttá muitalit sihke geasse- ja dálvedálkki.
– Skirebeassi sáhttá muitalit man olu muohta ja arvvit leat. Jus dat hukse beasi muorrageahčái, de lea hui olu arvi ja borga dan dálvái. Jus hukse hui vulos, de šaddá geasset fiinna dálki, čilge Sara.
Nils Johnsen muitala, ahte skire hukse beasis beaivve beale vealtái, vai beaivváš ligge maniid. Ii dat hukse ija beale vealtái.
Dán jagi ii leat skire huksen beasi lahka su stobu ja son váillaha dan.
– Dat eai leat dáppe dál ja finadit dušše viežžaleamen bázahusaid maid mun sidjiide bijan. Daid dat gal boaibmulit jođánit, čilge Nils Johnsen.