Hopp til innhold

Sjædtoe kuvsje

Sjædtoen faamoe vihkeles saemide orreme, daelie dihte maahtoe gaarvanamme juktie saemieh sijhtieh vielie daan bijre lieredh.

Sjædtoe kuvsje

Sjædtoe ohtseminie Raarvihkesne.

Foto: Ristin Persson / NRK

Ingvald Jåma

Ingvald Jåma, Fovsen-Njaarkeste maahtoem åtna sjædtoeh bijre.

Foto: Ristin Persson / NRK

Noerhte- Trøndelaagesne jïjnjh sjædtoeh gååvnese mah saemieh guhkiem daalhkesinie jïh beapmosne provhkeme. Gïelem nastedh jih gïeleaernie gïele biesiem Raarvihkesne øørnijægan guktie sjædtoeh gaavnedh jih misse provhkedh, beabpmose jallhts daalhkesinie. Ingvald Jåma, Fovsen-Njaarkeste maahtoem åtna misse edtja daejtie sjædtoejde nuhtjedh.

Sjædtoe hijvene jih aaj vaarege.

Akte sjædtoe maam Ingvaldem beerki, gåessie dihte ov-læhkoesne, pruvvien nuelesne dabrani lea nimmetsh-moere.

– Nimmetsh-moeren baarhkoe joekoen hijvene soeskedh, gåessie gussnie bååktjehke. Manne ohtje baarhkoem soeskim gåessie pruvvien nuelesne dabranim dihte mannem beerki. Nimmets- moeren muerjieh maahta daalhkesinie nuhtjedh. Gejhkedh jih daan mænngan njeervh, dellie maahta maam krodtesjidh. Tjoeverh mojhteles-laakan nuhtjedh.

Nimmehts-moere

Nimmehts-moere.

Foto: Ristin Persson / NRK

Maam saemieh nuhtjin, gåessie ij naan saelhtie gååvnesh?

– Gååvnese sjædtoe disse aaj mij lea saalhtegs. Salhtoen kraesie. Dihte pluevesne sjædta. Tjoeverh daam varkie gïjregen ohtsedidh, daan mænngan geerve sjædta daam gaavnedh gåessie jeatjah kraesie sjædta. Daam kraesiem mov aajja nuhtji gåessie gueliem voessji.

Noere jih dihte båarasåbpoe boelve gaavnedin jih ektesne murriedin dah sjædtoe jih baska sisnie. Eli Kappfjell Maajhjaevreste aavosne, åadtjodh dah sov voelpide vihth råakedh.

Eli Kappfjell

Eli Kappfjell, Maajhjaevreste eadtjohke sjædtoe bijre lieredh.

Foto: Ristin Persson / NRK

– Luste lea jih don jih daan bijre soptsestidh. Ij lea manne nuhtjeme sjædtoe maan jijnjem. Maana- baeleste dellie batskem byøpmedim dihte joekoen njælkies jih aaj njælkies- laakan hapsa. Daelie daan jijnje jeatja beabpmoe båateme dellie ij leah daerpies olkese jih jijtje ohtsedidh. Vihkelommes delie, dihte mijjien eatneme åadtjoe raajnes årrodh jeahta Kappfjell.

Fierpen-roehtse

Fierhpen-roehtse.

Maahtoe mij lea gaarvanamme.

Gielem Nastedh jih Britt Sparrok geerjene 30-40 almetjh båateme daan gïele beasan. Jijnjesh sijhtieh vielie sjædtoe bijre lieredh.

–Mijjieh øøvre geerjene daan jijnjh saemieh båateme. Hijvene biejjie orreme. Joekoen luste båeries saemieh meatan mij maahtoem utnieh dah sjædtoeh bijre soptsestidh jih mijjese bihkedidh guktie nuhtjedh. Daelie edtjebe minnedh jåamoe, jearja, faatnoe voessjedh jih bearkoe-krovhten ektesne byøpmedidh.

Britt Sparrok

Britt Sparrok, Gïelem Nastedh, sjædtoe kuvsjen øørnedæjja.

Foto: Ristin Persson / NRK

Korte nyheter

  • Dearvvašvuođafitnodagat manahit olu ruđa

    Davvi-Norgga dearvvašvuođafitnodagat manahit olu ruđa. Seammás lea maŋemus jagiid dearvvašvuođabargiid láigoheapmi duppalastojuvvon.

    Davvi Dearvvašvuođa varas logut čájehit ahte regiovnnas leat badjel 1000 virggi rabas. Máŋga virggi leat dehálaš virggit buohcciviesuin, ja lea maid váttis rekrutteret bargiid bistevaš virggiide. Áidna vuohki movt deavdit ráiggiid vuorroplánas lea láigohit bargiid.

    Dušše diibmá atne buot Davvi-Norgga buohcciviesut birrasiid 530 miljovnna ruvnno bargiid láigoheapmái, dat lea guovtte geardde eambbo go maid dahke jagi 2019. Seamma jagi lei Davvi Dearvvašvuođa fitnodagas šaddamen 850 miljovnna vuolláibáza.

    Davvi Dearvvašvuođa HR-direktevra, Anita Mentzoni-Einarsen, dadjá NRK:I ahte dál lea jođus viiddis nuppástuhttinbargu buot sin buohcciviesuin.

  • Håper nasjonaljoiken høres

    For første gang kan den samiske nasjonaljoiken høres under markeringen av samenes nasjonaldag. Samekonferansen vedtok i fjor at “Sámieatnan duoddariid” av Áilohaš skal være nasjonaljoiken. Christina Hætta som er leder ved Samerådets kulturavdeling håper at denne joiken høres under årets markering av samenes nasjonaldag og ved andre anledninger. Denne joiken er oversatt og tilpasset de fleste samiske språkene.

    Christina Hætta
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Sávvá álbmotluođi geavahuvvot

    Vuosttašgeardde beassat sámi álbmotbeaivve oktavuođas maid sámi álbmotluođi juoigat. Diibmá mearridii Sámekonferánsa ahte Áilohačča “Sámieatnan duoddariid” lea min nationálaluohtti. Sámiráđi kulturossodaga jođiheaddji Christina Hætta sávvá dán luođi maid šaddat lunddolaš sámi doaluin ja sámi álbmotbeaivve oktavuođas. Luohti lea heivehuvvon eanaš sámegielaide.

    Dás gulat oasáža jearahallamis Christina Hættain, olles jearahallan Veaigesáddagis.

    30 jagi lea dál dat sámi soga lávlla gullon sámi álbmotbeaivve ja eará oktavuođain, muhto lea go son dat sámi našunalaluohtti gullomis.