Hopp til innhold

Sjædtoe kuvsje

Sjædtoen faamoe vihkeles saemide orreme, daelie dihte maahtoe gaarvanamme juktie saemieh sijhtieh vielie daan bijre lieredh.

Sjædtoe kuvsje

Sjædtoe ohtseminie Raarvihkesne.

Foto: Ristin Persson / NRK

Ingvald Jåma

Ingvald Jåma, Fovsen-Njaarkeste maahtoem åtna sjædtoeh bijre.

Foto: Ristin Persson / NRK

Noerhte- Trøndelaagesne jïjnjh sjædtoeh gååvnese mah saemieh guhkiem daalhkesinie jïh beapmosne provhkeme. Gïelem nastedh jih gïeleaernie gïele biesiem Raarvihkesne øørnijægan guktie sjædtoeh gaavnedh jih misse provhkedh, beabpmose jallhts daalhkesinie. Ingvald Jåma, Fovsen-Njaarkeste maahtoem åtna misse edtja daejtie sjædtoejde nuhtjedh.

Sjædtoe hijvene jih aaj vaarege.

Akte sjædtoe maam Ingvaldem beerki, gåessie dihte ov-læhkoesne, pruvvien nuelesne dabrani lea nimmetsh-moere.

– Nimmetsh-moeren baarhkoe joekoen hijvene soeskedh, gåessie gussnie bååktjehke. Manne ohtje baarhkoem soeskim gåessie pruvvien nuelesne dabranim dihte mannem beerki. Nimmets- moeren muerjieh maahta daalhkesinie nuhtjedh. Gejhkedh jih daan mænngan njeervh, dellie maahta maam krodtesjidh. Tjoeverh mojhteles-laakan nuhtjedh.

Nimmehts-moere

Nimmehts-moere.

Foto: Ristin Persson / NRK

Maam saemieh nuhtjin, gåessie ij naan saelhtie gååvnesh?

– Gååvnese sjædtoe disse aaj mij lea saalhtegs. Salhtoen kraesie. Dihte pluevesne sjædta. Tjoeverh daam varkie gïjregen ohtsedidh, daan mænngan geerve sjædta daam gaavnedh gåessie jeatjah kraesie sjædta. Daam kraesiem mov aajja nuhtji gåessie gueliem voessji.

Noere jih dihte båarasåbpoe boelve gaavnedin jih ektesne murriedin dah sjædtoe jih baska sisnie. Eli Kappfjell Maajhjaevreste aavosne, åadtjodh dah sov voelpide vihth råakedh.

Eli Kappfjell

Eli Kappfjell, Maajhjaevreste eadtjohke sjædtoe bijre lieredh.

Foto: Ristin Persson / NRK

– Luste lea jih don jih daan bijre soptsestidh. Ij lea manne nuhtjeme sjædtoe maan jijnjem. Maana- baeleste dellie batskem byøpmedim dihte joekoen njælkies jih aaj njælkies- laakan hapsa. Daelie daan jijnje jeatja beabpmoe båateme dellie ij leah daerpies olkese jih jijtje ohtsedidh. Vihkelommes delie, dihte mijjien eatneme åadtjoe raajnes årrodh jeahta Kappfjell.

Fierpen-roehtse

Fierhpen-roehtse.

Maahtoe mij lea gaarvanamme.

Gielem Nastedh jih Britt Sparrok geerjene 30-40 almetjh båateme daan gïele beasan. Jijnjesh sijhtieh vielie sjædtoe bijre lieredh.

–Mijjieh øøvre geerjene daan jijnjh saemieh båateme. Hijvene biejjie orreme. Joekoen luste båeries saemieh meatan mij maahtoem utnieh dah sjædtoeh bijre soptsestidh jih mijjese bihkedidh guktie nuhtjedh. Daelie edtjebe minnedh jåamoe, jearja, faatnoe voessjedh jih bearkoe-krovhten ektesne byøpmedidh.

Britt Sparrok

Britt Sparrok, Gïelem Nastedh, sjædtoe kuvsjen øørnedæjja.

Foto: Ristin Persson / NRK

Publisert

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Ådåsa - Julevsábmáj

    Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen