Silje ii čuovo juohke «meahccenjuolggadusa»

Guovdageainnu nieida Silje Somby (22) ja Rox (3) dolleba meahccái measta juohke beaivvi.

– Mu Alaska husky beana dárbbaša lihkadit. Go barggan vuorrobarggu duollárin, de lea maid áigi guhkit mátkkiin fitnat, dadjá son.

Váikko Silje ii čuovo Rukses Ruossa ja Norgga turistasearvvi (DNT) ovcci meahccenjuolggadusa dahje «fjellvettregler» bienasta bitnii, de son árvvusatná daid.

Siljes oainnat eai leat dušše buorit mátkevásáhusat.

Maŋŋelis artihkkalis sáhtát lohkat guđiid njuolggadusaid Silje čuovvu.

– In lean oadjebas meahcis

Silje muitala mátkedáhpáhusa Guovdageainnus, maid son muitá hui bures.

Son lei dušše 16-jahkásaš dalle.

Dat lei vuosttaš hávve go son dovddai ahte son ii lean oadjebas meahcis.

– Mun vulgen oanehis mátkái ja ledjen dušše ovtta idjii vuolgán, muhto fáhkkestaga dálkkáskii. Lihkus ledjen merken GPS:i gumppiid mat ledje dan guovllus, ja nu mun gávdnen suoji.

Muhto sus ii lean doarvái biebmu mielde ja bággehalai dálkki geažil idjadit golbma beaivvi meahcis.

– Gumpii ledje olbmot guođđán nihtiid( nøtter) ja buđetgolliid. Mun suddadin maid muohttaga vai mus lea čáhci, muitala Silje.

Vaikko mátki lei ilgat, de son liiko dálkehástalusaide.

– Mun liikon vánddardit dálki, go easka dalle mun dovddan ahte dán mun gal nagodan ja máhtán, čilge son.

Son mieđiha ahte lea áŋgiris guollebivdi ja danin maid mátkkošta dávjá.

– Mun lean «čoavdán koda»

Silje lea áŋgiris guollebivdi ja jáhkká iežas hutkan erenoamáš fuomášumi goas lea buoremus oaggut.

Son lea čállán beaivegirjji goas guolit dohppejit. Dohppejitgo iđđes, beaivet vai veaigin. Dohppejit go bieggan, fiertun vai dálkin.

– Mun vásihan ahte guolit eai leat nu buorit dohppet vuodjagoalkin, muhto mun lean «čoavdán koda», dadjá Silje buorremielalaččat, iige šat muital dađi eanet.

Silje lea dávjá guollebivddus, ja lohká dárbbašlažžan ráhkkanit bures ovdalgo vuolgá meahccái.

«Meahccenjuolggadusat»

Rukses Ruossa ja DNT leat ovttasráđiid hábmen meahccenjuolggadusaid vánddardeddjiid várás.

Sii oaivvildit ahte dát njuolggadusat sáhttet gádjut heakka.

Muhto guđiid njuolggadusaid čuovvu Silje Somby ja guđiid njuolggadusaid son ii čuovo.

1. Pláne mátki ja dieđit gosa vuolggát.

– Mun orun barggu geažil Deanus. Go dán guovllus vánddardan, de in láve dieđihit oktiige. Muhto Guovdageainnus láven dadjalit bearašolbmuide gosa vuolggán vánddardit. Lea hui buorre dieđihit muhtimii jus datte juoga dáhpáhuvvá, vástida Silje.

2. Heivet mátkki attáldaga, siivvu ja dálkki mielde.

– Muhtomin dagan dan. Mun lean iešbirgejeaddji ja liikon vánddardit dálkin. Mus lea álo GPS ja liigebatteriijat ja powerbanka mielde.

3. Vuhtiiváldde dálke- ja rihtováruhusaid.

– Juo, mun álo iskkan dálkedieđáhusa, muhto rihtováruhusaid in čuovo go Guovdageainnus eai leat datte nu máŋga ceakkovári.

4. Ráhkkan dálkkiide ja buollašiidda, vaikko leat dušše oanehis mátkái vuolgán.

– Álohii. Mun lean oastán buriid meahcástandávviriid, ja mus lea álo liegga čáhcejeahkki govččas fárus.

5. Váldde mielde dárbbašlaš rusttegiid mat sáhttet leat ávkin alccet ja earáide.

– Mus lea sihkkarvuođa-rusttet mii sádde heahtedieđu. Das leat golbma boalu. Vuosttaš boallu dieđiha lagasolbmuide ahte mus lea buorre dillii. Nubbi dieđiha sidjiide ahte mun dárbbašan veahki. Goalmmát ges sádde heahtedieđu njuolgga guovddášheahtevehkii. Mus lea maid álo mielde dikšodárbbuide heahteveahkkedávvirat.

6. Vánddar sihkkaris luottaid mielde. Árvvoštala gokko sáhttá leat rihtovárra ja asehis jiekŋa.

– Mun láven garvit váralaš báikkiid ja asehis jieŋaid, muhto giđđat goitge manan jávrriide oaggut, vaikko nállojieŋa nala.

7. Ane gártta ja kompássa. Diđoš álo gos don leat.

– Mus lea álo mielde GPS, nugo namuhin. Gárta maid, go das oainnán gos guollejávrrit leat. Kompássa gal in láve fievrridit.

8. Jorggit áiggil. Ii leat heahpat jorggihit.

– Mun in láve jorggihit, vaikko mu mielas ii leat heahpat jorggihit. Mun liikon hástalusaide ja dovddan iežan rájiid.

9. Seastte vuoimmi ja oza suoji jus lea dárbu.

– Juo, dan gal dagan. Mus lea álo olu borramuš ja jugus mielde. Olmmoš birge hui guhká meahcis vaikko lea dušše jugus mielde. Dat mii lea maid hui dárbbašlaš lea earánastit dávjá. Jus dan in daga, de gal sáhtán galbmogoahtit.

– Buoremus ollet dearvan ruoktot

Rukses Ruossa ja DNT dat almmuhedje meahccenjuolggadusaid vuohččan 1952, muhto dat dovddusin dahkkojedje easka beassážiid 1967, go 18 olbmo dušše váriide.

2016 ođasmahttojuvvojedje njuolggadusat.

– Buot buoremus mátkkoštemiin lea ollet dearvan ruoktot.

Nu dadjaba Rukses Ruossa ja DNT generálačállit Bernt G. Apeland ja Dag Terje Solvang

ABC nyheter-neahttasiidui. 

Sudno mielas lea dárbbašlaš ahte meahccevánddardeaddjit váldet mielde gártta ja kompássa. Eai dat galgga ollásit luohttit teknologalaš rusttegiidda.

– Mátketelefovdna ja GPS leat buorit rusttegat, muhto dat eai doaimma álo, earenoamážit mátketelefovdna, dadjá Bernt G. Apeland ABC Nyheterii.

Diibmá vulge Rukses Ruossa eaktodáhtolaččat meahccái oktiibuot 90 geardde gádjut olbmuid heađis. Jagi 2016 rájes gitta 2018 rádjai lassánedje sin gádjunmátkkit 225:in proseanttain. Nu dieđiha Rukses Ruossa.

Beassážiid leat Finnmárkkus 100 Rukses Ruossa eaktodáhtolačča gergosat veahkehit vánddardeddjiid.

Davvin leat leamaš bivvalat ja beaivet láve leat njáhcu. Jogat ja jávrrit leat sovlon ja daid lea váttis rasttildit, váruha Finnmárkku Rukses Ruossa.