NRK Meny
Normal

Sihtá råhtsatjimijt tjuovga åvddåj

Divtasvuona-nissun nákkujn váldádaláj gå sån lij 13-jagák. Sån la válljim almodit ietjas subttsasav gå suv mielas ij sebrudak nuohkásit berusta råhtsatjimássjijt ja vierredagojt mánáj ja nissunij vuosstuj.

Illustrasjonsfoto av åsted der et seksuelt overgrep mot et barn er blitt filmet.

Gåvvå sajes gånnå l mánná råhtsatjuvvam.

Foto: Junge, Heiko / SCANPIX

Vahágahttem mánáj ja nissunij vuosstuj ij la priváhta sijddaássje, javllá Divtasvuon-nissun.

Ann-Heidrun Ruud

Ann-Heidrun Ruud mannamin suv sijddasuohkanin Divtasvuonan.

Foto: Harrieth Aira / NRK

– Nákkujn váldádallat ja råhtsatjime li sebrudakássje. Dat guosská gájkajda ja ij la juoga mij ájnegis ulmusj aktu galggá guoddet. Soabmása hæhttuji duosstat giehttot dáj birra. Soabmása hæhttuji javllat ep de dáv ålluk dåhkkida, javllá divtasvuonak Ann-Heidrun Ruud, gut dálla Nannestadan Oarrje-Vuonan årru.

13-jagágin nákkujn váldádaláj ålmmås gev sån dåbdåj.

– Mån lidjiv dåssju mánná, ájn ståhkiv doahkoj.

Ålmmå vuorrasabbo sujsta sidáj sujsta tjullav, valla gå ålmmå sidáj sujsta ienebuv ja Ann-Heidrun ittjij miededa ienebuv gå tjullav de ittjij ålmmå ganuga.

– Mån vuosstálasstiv, dav de dahkiv. Valla mån ham lidjiv unna sekkugis nejtsusj, ja iv liv bárep næjttson sjaddagoahtám. Så mujna ij lim dal bárep fábmo suv vuosstuj doarrot gå sån dassalij muv sofaj.

– Iv liv dal mån majdik boasstot dahkam. Mån lidjiv dagu gáhkko mij lij danna, ja sån bådij ja váldij biehkev dat gáhkos. Valla gáhkko mij lij báhtsám lij sæmmi buorre.

Gulldal dánna Ann-Heidruna ietjas subttsasav gå 13-jagágin nákkujn váldádaláj:


– Álmmukvarresvuodagássjelisvuohta

Dutke doarrju Divtasvuona-nissunav gå sån javllá dájda ássjijda viertti stuoráp dæddo ja berustibme.

– Da li ållo råhtsatjime mánáj ja nissunij vuosstuj, subtsas Astrid Eriksen.

Forsker Astrid Eriksen

Dutke Astrid Eriksen.

Foto: Privat

Eriksen, gut aj la Divtasvuonak ja gut dálla barggá suv doavtergrádabargujn guoradallá jur dákkir ássjijt. Dálla l sujna loahpe suv bargos allaskåvllålekturin Oslo ja Akershus allaskåvlån tjadádittjat doavtergrádadutkamusáv Sáme nasjonála máhtudakguovdásj - psykalasj varresvuohta (SÁNAGa) baktu.

–Vuonan la ajtu jagen 2014 boahtám ådå guoradallam mij vuoset gålmådis oasse nissunijs Vuonan, viehka edna oasse, li vásedam soameslágásj råhtsatjimev, juogu nákkováldádallam, gulldalibme nákkujn, råhtsatjime gárevaktijvuodan ja nággo seksuálalasj dagojda. Buohtastahttep ålmmåj de sulle lågådis oasse ålmmåjs dav sæmmi vásedi.

– Nappu, oasse nissunijs gudi vásedi råhtsatjimev la viehke edna Vuonan, ja gå li nav ålos gudi diededi sij li råhtstjimijt vásedam, de hæhttup gåhttjot dáv álmmukvarresvuodagássjelisvuohtan, javllá Astrid Eriksen.

Uddni ælla bárep dutkamusá tiemá birra tjadáduvvam.

– Ep mij diede manen nav ålos vásedi råhtsatjimev, valla tálla gåjt vuosedi ålos dav vásedi ja næjtso ja nissuna li sij gudi dáv vásedi. Tálla aj vuosedi da li ålmmå gudi råhtsatji, javllá Eriksen.

– Smávep bájkijn sjávodisvuohta

Madin Elvis speledij "In the gehtto"

Gallegasj minuvta,

dåbdduj dagu jahke...

Måjdås báktjasijs, ja de vuokset...

Bilkkedimijn ja

skuldujn...

Aneduvvam, valla hæhttujiv sjávo årrot...

Navti de vierredahkke

stráffas besaj...


Dat mij munji bátsij, lij bahás vahágahttem, ...

Oasse Ruuda divtas. Almoduvvam girjen Svart - hvitt og litt i mellom. Sábmáj: Svenn-Egil K. Duolljá

Ann-Heidrun Ruud sjattaj bajás unnep bájken ja sån vuojnná unnep bájijn la sjávodisvuohta dákkir ássjij birra giehttot.

Bilde av diktbøker Ann-Heidrun Ruud

Ann-Heidrun Ruuda diktagirje majt sån la almodam, maŋemus dijmmá.

Foto: Harrieth Aira / NRK

– Jus stádan åro de ulmusj ienebuv gáhtti vaj ij mige galga dáhpáduvvat. Valla smávep bájken gånnå dån divnajt dåbdå de dån aj divnajda luohteda. Ja dalloj la álkkep vásedit dav majt i hálijda vásedit. Ja majt de galga javllat? Majt lulu ráddná javllat? Dån hálijda ålgoldisgåvvå galggá tjábbe. Ja dån ietjat sivádahtá gå dådnå ham dåbdå suv gut vierredagov duv vuosstuj dagáj, dagu muv ássjen. Dat lij ham ulmusj gev månnå dåbddiv. Ittjij galga dáhpáduvvat, valla huoman dat dáhpáduváj, subtsas Ann-Heidrun.

Oahpesvuohta hieret ulmutjijt almodimes jáhkká Ann-Heidrun.

– Gå divnajt duv årrombájken dån dåbdå de jáhkáv guokti ájádalá åvdås subtsasta dan birra. Dat sjaddá ham skuoldar, ulmutja sierranij, ja dån i máhte tjiehkádallat maŋŋel. Jus vuostak la njálmev rahpam de la dat almulasj. Så ienni bierri de danna liehket ja gierddat skuolldarav, jali de hæhttu bájkes jåhttåt. Ja mij de sjaddá stuorámus noade? Sjávot årrot ja ietjas sujttit, jali subtsastit ja duosstot dav mij bådisj?

– Jus guoddala ássje de viertti tjielgadit bulkkáj, ihkap aj dikke åvdån. Valla unnep bájken gånnå divna nubbe nuppev dåbddi, de máhtá aj vásedit jut oassásin viertti ássjev tjielgadit gå la oasestime. Ja gut dal sihtá mákset guokta mielkkelihttara åvdås ja gatjálvisájt oadtjot "le gus duohta dådna la råhtsatjuvvam?". Dát ham dahká dån i goassak besa dássta, ja ihkap ij aktak dunji majdik moalkeda, valla dat dåbddu dagu divna dunji gæhttji.

– Vierredahkke la oahpes ulmusj

Dav subtsas dutke Astrid Eriksen.

– Guoradallama Vuonan vuosedi vierredahkke le oahpes ulmusj vaháguvvijda. Sån la álu lagámus, dagu ráddná, raddná, oahpes ulmusj, fuolkke, jur soames gut la dán ulmutja lahka, subtsas Astrid Eriksen.

Jus råhtsatjime le sierra smávev bájkijn buohtastahtedum stádajn, jali sáme birrasijn buohtastahtedum ietjá sajijn de ij dutkaduvvam bárep daj birra.

Så Astri Eriksen galggá dálla suv dåvtergrádabargon guoradallat gåktu l dille sámij hárráj buohtastahtedum iehtjádij.

Suv guoradallam sjaddá vuostasj guoradallam ålluk mij gæhttjá ássjev sámij hárráj.

– Råhtsatjibme sáme birrasijn buohtastahtedum ietjá birrasij ij diehttu åvvå mige dálla gå dutkamusá ælla tjadáduvvam. Så muv guoradallam galggá dáv gehtjadit sámij gaskan ja iehtjádij gaskan, subtsas Eriksen.

Majt máhtá dálla subtsastit?

– Mij lip esski dájna barggagoahtám så dálla l ilá árrat majdik subtsastit, valla mij diededip gå ienebuv diehtep, javllá Eriksen.