Hopp til innhold

– Somá go seksa oahpponeavvut leat sámegillii

Nuorra nieida illuda go ođđa seksuála oahpponeavvagat ilbmet sámegillii, seammás ballá ahte nuorat eai atnigoađe ođđa seksa sániid.

Hánná Sofe Nystad

SOMÁ: Hánná Sofe Nystad mielas lea somá go gávdnojit nu máŋga seksuála tearbmat sámegillii.

Foto: Iŋgá Káre Márjá Utsi / NRK

– Lea somá go seksa oahpponeavvut leat sámegillii!

Dán dadjá skuvllaoahppi Hánná Sofe Nystad, gii studere Sámi Joatkkaskuvllas, Kárášjogas.

Hánná Sofe Nystad dihtorin

VÁILEVAŠ: Hánná Sofe mielas lei seksuálaoahpahus ovccát-luohkás váilevaš.

Foto: Iŋgá Káre Márjá Utsi / NRK

– Seksuálaoahpahus ovccát-luohkás lei oalle váilevaš, ja lei maiddai eanaš dárogillii, dadjá Hánná Sofe.

Son čilge ahte sis eai lean dihtto oahpponeavvut mainna ohppe seksualitehta birra ollislaččat go son váccii ovccát-luohkás guovtte jagi áigge.

– Oahpaimat eanemusat luonddufágas go lei goruda orgánaid birra sáhka, eat ge oahppan maidege movt omd. homofiilaseksa lea. Oahpaimet aistton dušše dan «dábáleamos».

Sámi seksualitehta

Dál lea Sex og Politikk organisašuvdna jorgalan seksuála oahpponeavvuid davvi-sámegillii, maid almmuhedje diimmá čavčča.

– Leimmet galledeame muhtin skuvlla Deanus, go muhtin hástalii min jorgalahttit oahpponeavvuid sámegillii, ja dan hástalusa mii gal dieđusge válddiimet.

Nu dadjá Sex ja Politikk prošeaktamielbargi, Adele Straumsnes. Sidjiide lea dehálaš ahte seksuálaoahpahus gálga leahkit oadjebas.

Adele Straumsnes

HÁSTALUVVO: Seaksa ja politihka prošeaktamielbargi Adele Straumsnes muitala ahte sii hástaluvvo jorgalit oahpponeavvuid sámegillii.

Foto: Privat

– Lea dehálaš oažžut oahpponeavvuid iežas gillii. Erenomážit minoritehtaide nugo sápmelaččaide geain lea hui sevdnjes historjá.

– Muhtin ládje dat lea dego oažžut duođaštusa ahte mun han maid lean seamma dehálaš go dárogielagat, dadjá Straumsnes.

Oahpponeavvut sisdoallá čieža gihppaga mas juohke gihpagis lea sierra fádda.

Faksimile av Sex og Politikks nye undervisningsmateriale på nordsamisk

OVDAMEARKA: Dás oainnat ovdamearka bargobihttás maid oahppit galget čoavdit.

Foto: Faksimile / Sex og Politikk

Gihppagat čilgejit fáttaid nugo eastadanvugiid ja nuoskkesdávddaid, muhto buot áššiid mat fátmmasta seksualitehta.

– Dávjá deattuhuvvo nuoraide ahte sii sáhttet buohccát dahje šaddat mánáid ládje, ja sin eallin sáhttá billašuvvet jus leat seksuálalaččat aktiiva, dadjá Straumsnes.

Danin fuomášuhttá organisašuvdna positiiva belliid seksas, ja dáistalit norpmaid ja ovdagáttuid mat sáhttet soardit nuoraid

Váttes sánit

Vaikko Hánná Sofe lea ilus go sánit mat čilgejit seksuála eallima, de ballá son ahte nuorat eai ane sániid.

– Mu mielas leat hirbmat guhkes sánit ja veaháš romes sánit maid olbmot eai boađe muitit, nu go omd. Goaŧŧočotta. In jáhke ovttage diehtit mii dat lea árgabeaivválaš ságáin.

Danin jáhkka Hánná Sofe ahte nuoraid mielas soaitá šaddat váttis daid geavahit.

Faksimile fra Sex og Politikk

OLLU FÁTTÁT: Seksa ja Politihka gihppagin leat ollu iešguđet lagan fáttát.

Foto: Faksimile / Sex og Politikk

– Dat lea áibbas váttis muitit daid sániid, olmmoš han gullá measta beaivválaččat buot daid sániid beare eŋgelas- ja dárogillii.

Hánná Sofe jáhkka sápmelaččat fertejit mánnán oahppat sániid jus galget darvánit.

– Sámis lea seksa oalle tabu-ášši, ja danin lea váhnemiin stuorra ovddasvástádus oahpahit mánáide ahte seksa lea dábálaš. Skuvllat maid berrejit álgit jo áigá oahpahit sániid vai oahppit áddejit mas lea sáhka, loahpaha Hánná Sofe.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK