Finnmárkku Olgostallanráđđi hástala olbmuid lihkadit ja geavahit luonddu birrasis. Sin mihttu lea ahte buot sátnejođiheaddjit fylkkas galget searvat jođiheaddjin tuvrras masa suohkaniid ássit bovdejuvvojit searvat.
– Buriin dovdduin lihkken
Nupplohkái olbmo vulge ikte Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby fárrui vázzintuvrii Savkadassii, mátki mii oktiibuot lei 7-8 kilomehtara. Dát lei vuosttaš guhkes tuvra sátnejođiheaddjis diimmá geasi rájes.
– Mii váccašeimmet ja lei buorre tuvra. Mun váiben, nugo buot earát. Iđđes gal lihkken hui buriin dovdduin, vaikko ledjege veahá bákčasat juolggit.
Somby mielas lea dehálaš lihkadit, sihke rupmašii ja dearvvašvuhtii muđui, erenoamážit go olu šaddá čohkkát barggus. Dan dihte searvvaige buriin mielain Olgostallanráđi prošektii oažžut olbmuid lihkadit ja geavahit luonddu.
– Mii diehtit ahte lihkadit ja luonddus váccašit dahká buori, nu ahte ii lean váttis munnje mearridit dása searvat. Ieš áiggun vázzit nu olu tuvrraid dán geasi go nagodan. Áiggun Oalgevárrái goargŋut dán vahkus ja boahtte vahku áiggunges Háldái.
Son maid lohká ahte Finnmárkkus leat maid olu buorit vejolašvuođa lihkadit.
– Mis leat valáštallansearvvit, olu luohkát ja merkejuvvon tuvralahtut, nu ahte vejolašvuođat gal leat olu, jus beare háliida lihkadit. Ja mii fertet eambbo háliidit lihkadit.
Ásahan tuvrasiiddu Finnmárkui
Ráđđi lea maid ásahan siiddu masa juohke suohkan Finnmárkkus vállje 10-15 saji gosa heive vuolgit tuvrii ja gosa hástalit iežaset ássiid vuolgit. Nu galgá dán neahttabáikkis áiggi mielde gávdnat 200-300 báikki gosa heive vázzit. Dál leat siidui biddjon juo 134 báikki 11 suohkanis, mat leat mielde Finnmárkku Olgostallanráđis.
– Mun gal hástalan olbmuid mannat perletur.no siidui ja gávdnat dáid tuvrraid maid leat bidjan dohko. Kárášjogas leat biddjojuvvon nupplot tuvravejolašvuođa dohko. Sáhtát okto vázzit, muhto maiddái dáhttut earáid fárrui, lohká Somby, gii áigu fas boahtte mánu bovdet álbmoga vázzit suinna fárrolaga tuvrra Geaimmejot ráigge bajás.
Dát neahttabáiki galgá movttiidahttit olbmuid vuolgit tuvrii sihke iežas suohkanis ja eará Finnmárkku suohkaniin. Go lea vázzán čieža tuvrra, de oažžu gohpu bálkkašupmin. Dán neahttabáikki kalendaris oaidná maid makkár lágiduvvon mátkkiide sáhttá searvat.
Gaskavahku ja duorastaga dán vahku bovdeges Deanu sátnejođiheaddji Gollivárrimarsjenii ja Oscarsmarsjenii. Maiddái Mátta-Várjjaga ja Bearralvági sátnejođiheaddji leaba vuolgime tuvrraide masa olbmot sáhttet searvat borgemánu loahpas ja čakčamánu álggus.
