Hopp til innhold

Sátnejođiheaddji beahtahallan

Maŋŋil go Gáivuona sátnejođiheaddji, Svein O. Leiros árvalii skeŋket várrečoahkká Suoma Stáhta 100 jagi ávvudeapmái, de Stáhtaministtar, Erna Solberg, čállá ahte ii leat vejolaš čađahit suohkana áigumuša.

Svein O. Leiros

Gáivuona sátnejođiheaddji lea beahtahallan Stáhtaministara mearrádusain, ja lohka ain joatkit bargamis evttohusain ahte skeŋket háldi várrečohkka Suoma 100 iešheanalaš stáhta ávvudeapmái.

Foto: Heaika Skum / NRK

Stáhtaministtar, Erna Solberg, čállá Gáivuona suohkanii ahte suohkana hutkás árvalus skeŋket Háldi várrečohkka Supmii 100 jagi iešheanalaš stáhta ávvudeapmái, vuolggaha juridihkalaš hástalusaid, earret eará áhstalusat mat leat čadnojuvvon Norgga vuođđoláhkii.

Solberg lohka árvvoštallamin eará vuogas gálvvu man sáhtášii skeŋket Suoma stáhta 100 jagi iešheanalašvuođa ávvudeapmái.

Alimus várri

Háldi šattašii Suoma alimius várri, jus Norga skeŋkešii alimus várrečoahkká, mii lea 1361 mehtara allat Supmii. Gáivuona suohkana sátnejođiheaddji dadjá ahte riikkarájá šattašii sirdit 40 mehtarin, vai olles várri šattašii Supmii gullevažžan ja šattašii dasto Suoma alimus várri.

Erna Solberg spørretime

Stáhtaministtar, Erna Solberg, lohpida ráđđehusa gávdnat eará heivvolaš skeaŋka Suoma stáhtii.

Foto: Pedersen, Terje / NTB scanpix

Stáhtaministtar čállá ahte ii leat sávahahtti dál čađahit rádjemuddema nu go Gáivuona suohkan lea árvalan.

Solberg čállá ahte riikkarájá sirdin lea sávvameahttun, ja dagahivččii juridihkalaš hástalusaid, ja danin sii eai sáhte doarjut Gáivuona suohkana skeaŋkaárvalusa. Solberg čujuha maiddái ahte viiddis beroštupmi dán áššái, čielgasit duođašta buorit gaskavuođaid Norgga ja Suoma stáhtaid gaskkas.

Beahtahallan

– Lea gal buorre go Stáhtaministtar lea válddán áiggi áššin bargat ja vástidit, muhto mun lean dattetge beahtahallan mearrádussii, dadjá Gáivuona sátnejođiheaddji, Svein O. Leiros.

Leiros čujuha maiddái dasa ahte Kártadoaimmahaga ovddeš váldoinšenevra , Bjørn Geirr Harsson, lea son guhte vuolggahii dien jurdaga, ja sii fertejit ovttas suinna guorahallat maid ja movt dál bargat ovddasguvlui árvalusain. Sátnejođiheaddji lohka áigut áigut geavahit váhkoloahpa ja vahku jurddašit maid ja movt sii dál fertejit duste čuožžiluvvon dili.

Golmmádas spábbačiekčanšillju

Svein O. Leiros dadjá ahte eanangáhppálagas mas dás lea sáhka ii leat stuorit go goalmmádas spábbačiekčanšillju. Leiros lohka áigut áigut geavahit váhkoloahpa ja vahku jurddašit maid ja movt sii dál fertejit dahkat.

Korte nyheter

  • Godkjente gruve – selv om grunneier sa nei

    Loga sámegillii.

    Sveaskog, Sveriges største skogseier og eid av den svenske stat, avslår gullgruven i nærheten av Gunnarn i Storuman kommune i Västerbotten.

    Sveaskog ber om å verne området fra skoghogst.

    Selskapet Lappland guldprospektering fikk i 2017 tillatelse til å grave etter gull og søl i Stortjärnhobben, sør for Storuman.

    Bergforvaltningen har godkjent arealbruken til selskapet – selv om grunneier Sveaskog og Naturvernforbundet ikke har sagt seg enig i det.

    Nå har Sveaskog klaget inn beslutningen. Det melder SVT Sápmi.

  • Dohkkehedje ruvkki – vaikko eananeaiggát ii dáhtui suddjet guovllu

    Les på norsk.

    Ruoŧabeale stáhta meahccefitnodat Sveaskog hilgu golleruvkke Viertá gili lahkosis, Luspie gielddas, Västerbottenis.

    Sveaskog dáhttu suddjet ja várjalit guovllu vuvddiid čuollamis.

    Lappland guldprospektering nammasaš fitnodat oaččui 2007:s juo lobi roggat golli ja silbba Stortjärnhobbenis, moadde beanagullama máttabeale Luspie gili.

    Báktedoaimmahat lea dohkkehan eanangeavahanlobi fitnodahkii – vaikko eananoamasteaddjit Sveaskog ja Luonddugáhttendoaimmahat eai leat mieđihan dasa.

    Dal Sveaskog lea váidalan mearrádusa. Dan dieđiha SVT Sápmi.

  • Guokte ođđa guovžža duođaštuvvon Kárášjogas

    Les på norsk.

    2023 geasi čohkkejuvvojedje guolgaiskosat 400 njealjehasmehtera sturrosaš guovllus Kárášjoga gieldda guovddážis, erenomážit máttabeale Kárášjoga.

    Oktiibuot gávdne logi guovžža Kárášjoga máttabeale ohcanguovllus. Guokte eanahága ja gávcci ásti.

    Dát lea veahá unnit go 2022:is, dalle gávdne 12 guovžža. Dan dieđiha Norgga bio-ekonomiija instituhtta (Nibio).

    – Guokte guovžža eat leat ovdal registreren dán guovllus. DNA bearašanalysa čájehii ahte dán guovžža guoktá váhnemat leat báikkálaš guovžža, dadjá Nibio Svanhovd laboratoriajođiheaddji Ida Marie Bardalen Fløystad.

    – Oktiibuot leat mii registreren 34 guovžža dán guolgaiskanprošeavttas Kárášjogas dan vuosttas prošeavtta rájes, 2009:is, dadjá Fløystad.

    Govva lea váldon 2020:is:

    Bjørn ved en hårfelle i Karasjok
    Foto: Viltkamera: Per Anders Eira og Kurt Are Nikkinen