Hopp til innhold

Sápmi Pride: – Gieresvuohta! Ráhkisvuohta!

Olbmot besse gullat čuorvasiid sihke julev- ja davvisámegillii go jagi 2017 Sápmi Pride ráidovázzin otne lágiduvvui Suoma beale Anáris.

Dás sáhtát oaidnit mo otná Sápmi Pride vázzinráidu Anáris lei.

GEAHČA VIDEO: Anne Olli (gurutravddas) ja Mimie Märak (olgešravddas) vácciiga njunnožis otná Sápmi Pride-ráiddus. - Govven/čuohppan: Mattis Sara Wilhelmsen

– Dát lea munnje nu stuorra dáhpáhus, ahte mun goasii dovddan iežan «hyper», čilge Stian Halonen (19).

Fálesnuori bárdni lei okta sullii čuođi olbmos geat serve otná rádiovázzimii dahje parádii Anáris.

– Dát lea mu vuosttaš Pride ja danne leange nu hirbmat ilus. Dáppe beasan leat nu mo mun lean. Inge dárbbaš gullat olbmuid cuiggodeamen makkár fasttat mun lean, dovddaha Halonen.

Heidi og Stian Halonen

Eadni Heidi ja bárdni Stian Halonen leaba fárrolagaid boahtán Anárii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Eadni fárus dorvun

Stian Halonen muitala, ahte son easkka diibmá duosttai váhnemiidasat muitalit, ahte son buorebut liiko gánddaide go nieiddaide.

– Jerren eatnis sáhtášingo sunnje juoga muitalit. Mun šadden hirbmat ilus go sihke son ja áhčči válddiiga dán sága čábbát, muitala Halonen.

Tiina Sanila-Aikio

Suoma Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio lei maid muođuidis čiŋahan šielges silbaivnniin. – Dát lea hirbmat dehálaš dáhpáhus, lohká son.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Eadni lohká ahte sutnje lei áibbas lunddolaš vuolgit fárrui go su bárdni logai háliidit searvat Sápmi Pride doaluide.

– Mun dieđán man dehálaš dát lea Stianii ja danne vulgen fárrui Anárii, čilge eadni Heidi Halonen.

– Illá jáhkken dán dáhpáhuvvat

Ruoŧa beale julevsápmelaš Mimie Märak lea dán vahkkoloahpa leamaš mielde veahkkin lágidit Sápmi Pride. Rádiovázzima oktavuođas son lei okta dain gii čiŋahii olbmuid muođuid šielges silba- ja golleivnniiguin.

Ráiddus son lei dat gii dađistaga hutkkai maid oasseváldit galge dađistaga čuorvut váccidettiin.

– Mun dat lean várra dán ráiddu lesba čuorvvunas, árvalii ieš.

Sápmi Pride 2017 Anáris, i Enare

Sihke eadni Heidi ja bárdni Stian Halonen leigga mielde otná ráidovázzimis.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Lágideaddji Anne Olli lea gis nu hirpmástuvvan go Sápmi Pride oppanassiige lea su ruoktoguovllus.

– Illá velge jáhkán ahte dát duođaid dáhpáhuvvá dáppe, lohká Olli.

Dán jagi Sápmi Pride lágiduvvo Anáris oktanaga «Ijahis idja»-riemuin. Ikte ledje lávddi alde Ravggon, Ára ja Biru Baby. Otne gis sáhttet olbmot gullat ja oaidnit Cheinesh Baitushkina, Marja Mortensson, Wimme & Rinne ja SlinCraze.

Korte nyheter

  • – Alimus Hálddahusriekti bágge ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi
  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset