Okta dain joavkkuin maid lágideaddjit erenoamážit háliidit ahte galget Staarii boahtit lea Sápmi, muhto ii leat sihkar lea go Sápmi joavkkus ráđđi searvat čiekčamiidda.
Bissehan ruhtadeami
Sámediggi Norggas lea bissehan ruhtadeami Sámi spábbačiekčanlihttui, ja dasa lassin gáibidan ruovttoluotta 300 000 ruvnnu diimmá doarjagis.
Sámediggeáirras Vibeke Larsenis lea leamaš politihkalaš ovttasvástádus dan áššis, ja son lohká ahte Sámedikkis leat čielga njuolggadusat maid buohkat fertejit čuovvut.
– Jus leat ožžot ruhta doarjaga sámedikkis, de fertet rápporteret ruđaid geavaheami, ovdalgo oaččut eambbo ruđa, nu lohka Larsen.
Larsen moaitá lihtu barggu
Norgga Sámediggi lea Sámi spábbačiekčanlihtu váldo ruhtadeaddjin, muhto dál sii leat bissehan buot ruđa. Dasa lassin lea Sámediggi gáibidan ruovttoluotta 300 000 ruvnnu diibmá doarjagis. Sivvan dasa lea ahte spábbačiekčanlihttu ii leat diimmá doaimmas sádden jahkečilgehusa Sámediggái.
Vibeke Larsen moaitá lihtu barggu hui garrasit , ja son eahpida ahte Sápmi sáhttá oba searvat ge boahtte geasi čiekčamiidda Staares. Sámi spábbačiekčamis lea hui sevdnjes boahtte áigi, lohká Larsen.
Leat bargamen rehketdoaluin
Sámi spábbačiekčanlihtu presideanta Mikkel Isak Eira lea ovttaoaivilis ahte šaddá váttis searvat Conifa world cupii jos Sámediggi bisseha doarjaga ja vel gáibida ruovttoluotta diibmá doarjaga.
Muhto Eira lohká vel ahte sii leat bargame rehketdoaluiguin, ja mihtomearrin lea geargat dainna ovdal juovllaid.
– Dat galggašii jođanit ordnašuvvot, ja sávvamis dohkkeha sámediggi dan, nu ahte mii oažžut fas ruđa, lohka Eira.
- Gula ášši dá:
- Dárogilli dát ášši: