Hopp til innhold

Sámi spábbačiekčanlihttus lea heajos ruhtadilli

– Ođđa riikkaidviidosaš spábbačiekčanlihttu Conifa sávašii ahte Sápmi spábbačiekčanjoavku boahtá sin vuosttaš čiekčamiidda mat lágiduvvojit Staares boahtte geasi.

Sápmi

Sámi spábbačiekčanjoavkkus ii soaitte ráđđi searvat čiekčamiidda Staarii boahtte geasi.

Foto: Govven: Åse Kathrin Vuolab / NRK

Okta dain joavkkuin maid lágideaddjit erenoamážit háliidit ahte galget Staarii boahtit lea Sápmi, muhto ii leat sihkar lea go Sápmi joavkkus ráđđi searvat čiekčamiidda.

Bissehan ruhtadeami


Sámediggi Norggas lea bissehan ruhtadeami Sámi spábbačiekčanlihttui, ja dasa lassin gáibidan ruovttoluotta 300 000 ruvnnu diimmá doarjagis.
Sámediggeáirras Vibeke Larsenis lea leamaš politihkalaš ovttasvástádus dan áššis, ja son lohká ahte Sámedikkis leat čielga njuolggadusat maid buohkat fertejit čuovvut.
– Jus leat ožžot ruhta doarjaga sámedikkis, de fertet rápporteret ruđaid geavaheami, ovdalgo oaččut eambbo ruđa, nu lohka Larsen.

Larsen moaitá lihtu barggu

Vibeke Larsen

Vibeke Larsen moaitá lihtu barggu hui garrasit , ja son eahpida ahte Sápmi sáhttá oba searvat ge boahtte geasi čiekčamiidda Staares.

Foto: Sametinget

Norgga Sámediggi lea Sámi spábbačiekčanlihtu váldo ruhtadeaddjin, muhto dál sii leat bissehan buot ruđa. Dasa lassin lea Sámediggi gáibidan ruovttoluotta 300 000 ruvnnu diibmá doarjagis. Sivvan dasa lea ahte spábbačiekčanlihttu ii leat diimmá doaimmas sádden jahkečilgehusa Sámediggái.

Vibeke Larsen moaitá lihtu barggu hui garrasit , ja son eahpida ahte Sápmi sáhttá oba searvat ge boahtte geasi čiekčamiidda Staares. Sámi spábbačiekčamis lea hui sevdnjes boahtte áigi, lohká Larsen.

Leat bargamen rehketdoaluin

Mikkel Isak Eira

– Mis lea ođđa rehketdoalli dál, ja sávvamis rehketdoallu ordnašuvva jođánit, dadjá Mikkel Isak Eira.

Foto: Åse Pulk/NRK

Sámi spábbačiekčanlihtu presideanta Mikkel Isak Eira lea ovttaoaivilis ahte šaddá váttis searvat Conifa world cupii jos Sámediggi bisseha doarjaga ja vel gáibida ruovttoluotta diibmá doarjaga.

Muhto Eira lohká vel ahte sii leat bargame rehketdoaluiguin, ja mihtomearrin lea geargat dainna ovdal juovllaid.
– Dat galggašii jođanit ordnašuvvot, ja sávvamis dohkkeha sámediggi dan, nu ahte mii oažžut fas ruđa, lohka Eira.

  • Gula ášši dá:
  • Dárogilli dát ášši: – Vi leverer regnskapet før jul

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.