NRK Meny
Normal

SANKS guovllokontåvrå bissu

Dán máno tjielgaj Sáme nasjonála máhtudakguovdátja psykalasj varresvuodan ja gárramvuodan (SANKS) guovllokontåvrå Divtasvuonan, Snoasan ja Oslon sjaddi stuoves kontåvrå.

Gunn Heatta

SANKS-jådediddje ja klinihkkaoajvve Gunn Heatta.

Foto: Liv Inger Somby/NRK

SANKS-jådediddje, klinihkkaoajvve Gunn Heatta la riek ávon.

– Mij lip mælggadav barggam åttjudittjat dájt kontåvråjt stuoves kontåvrrån, ja árabut dán máno oadtjuv diehtet kontåvrå dás duohku galggi bissot. Mån lav riek ávon gå dáv oadtjuv diehtet gå mijá ålggokontåvrå dáhki viehka ájnas bargov.

Gunn Heatta subtsas SANKSa guovllokontåvrå Divtasvuonan, Snoasán ja Oslon ásaduvvin 2009.

Lahkavuohta pasientajda, addnijda ja aktisasjguojmijda lij dat ájnna sivva gå SANKS ásadij dájt kontåvråjt. Valla kontåvrå ælla stuoves kontåvrå læhkám. Da li dåjmaduvvam prosjæktan, vuostak gålmåjahkásasj prosjæktan, ja das maŋŋel dajt guokta maŋemus jagijt jahkásasj ruhtadimij. Ja dát dille ij la læhkám dåhkkidahtte subtsas Heatta.

– Ij la buorre pasientajda læhkám gudi ælla diehtám jus máhttám li joarkket dálkudimev mijás oadtjot . Valla dat la aj læhkám unugis mijá barggijda gudi ælla diehtám jus siján lij jages jahkáj barggo.

Valla dálla máhtti dåjma joarkket ja fálaldahka hiebaduvvat buorebut subtsas Heatta.

– Midjij la dát riek buorre ja vijmak máhttep barggagoahtet ja usjudallagoahtet fálaldagájt buoredit ålggolin Finnmárko.

– Vierttip sámijt ålggolin Finnmárko jåksåt


Guovllokontåvråjda la dárbbo gå SANKS galggá fállat varresvuodaviehkev sámijda gudi e Finnmárkon åro, javllá Heatta.

Sån sievet dasi gå SANKS la oadtjum nasjonála åvdåsvásstádusáv hiebadahtedum varresvuodadievnastusájt psykalasj varresvuodan ja gárramvuodan sáme álmmugij fállat.

– Dan diehti dárbahip dievnastusájt ma li hiebadahtedum sámijda ålggolin Finnmárko. Mijá mielas ij la riekta SANKS dåssju galggá varresvuodadievnastusájt fállat sámijda Finnmárkon, valla da vierttiji boahtet sámijda ålles rijkan ávkken, javllá Heatta.

Sáme sihti varresvuodaviehkev sáme varresvuodabarggijs oadtjot subtsas sån.

– Tjabu nuora gudi li guovtegielaga javlli sij sihti ja sidjij la ájnas bessat ietjas dåktårijn jali dálkudiddjijn máhttet sámástit.

– Ja dáj kontåvråj baktu duodden gå mijá bargge Kárášjågån ja Leavnjan maneldi dájda guovlojda, de lip oadtjum buorep fálaldagáv sámijda gudi ålggolin Finnmárko årru.

Julev- ja oarjjelijsáme oassen sáme nasjonála dievnastusájn


SANKS la dan diehti barggam dan guovlluj vaj guovllokontåvrå galggi stuoves kontåvrrån sjaddat.

– Edna barggo l læhkám tsieggit dájt kontåvråjt. Valla oadtjum lip buorre diedojt ruoptus ja diededuvvá midjij la dárbbo, javllá Tone Amundsen, gut la SANKS guovllokontåvråj prosjæktajådediddje.

Ja kontåvråj bargge li diehttelis riek ávon gå dálla li oadtjum gullat kontåvrå sjaddi bissot.

– Mån la riek dudálasj javllat SANKS la boahtám sjattatjit oarjjelsáme guovlon. Dat la pasientajda buorre ja vaddá ájnas diedov jut oarjjelsáme guovllo la oasse sáme nasjonála dievnastusájs, lesj dal varresvuodasuorgen jali dutkam- ja fágalasj åvddånahttemin, javllá Snoasa kontåvrå bargge Inger Marit Eira-Åhren.