Hopp til innhold

Jáhkket einnostussii – ballet viesuid fierrat fiervái

Eanaš ássit ledje vuostá ođđa rihtomuvrra huksemii, muhto inšenevra dáhkida ahte sii leat iskan eatnama ovdal go huksejedje dan.

Sven Persson

BALLET: Go oassi dán 12 mehtera allosaš rihtomuvrras fáhkkestaga fierralii, de oaivvildit máŋggas ahte dološ einnostus sáhttá dáhpáhuvvat dás Gáivuonas.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

– Mun lean gullan ahte muhtun lea einnostan Sámmolvári fierrat fiervái, dadjá Sven Persson.

Einnosteapmi čuožžilii jagi 1963, go muhtun nissonolmmoš oinnii oainnáhusas Sámmolvári gili čierasteame fievrái.

Jagi maŋŋel manai eananrihtu seammá báikkis, mii doalvvui biillaid ja áittiid merrii.

Sven Persson

BUORRE BOAHTTEÁIGÁI: Vaikko Sven Persson mielas lei issoras gullat ahte muvra lea fierran, de son jáhkká dan buorren sámmolvárrilaččaide boahtteáiggis.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Nuppes go einnostus fas šattai sáhkan lei jagi 1975 go eiseválddit huksejedje E6-geainnu Sámmolvári gili buohta, Davvi Romsii. Dalle balle ássit johtolaga dagahit riđu.

45 jagi maŋŋel oaččui einnostus fuomášumi goalmmát háve, go eiseválddit diibmá huksejedje rihtomuvrra Sámmolvárrái. Vaikko eanas sámmolvárrilaččat ledje vuostá huksema einnostusa geažil, nu muitalit máŋga sámmolvárrilačča geaiguin NRK lea hupman.

Ássit jáhkket einnostussii go sii leat oaidnán láirri Sámmolvári eatnama vuolde ja danin jáhkket báikki fierrat fiervái, dadjá Persson.

Samuelsberg

SÁMMOLVÁRRI: Rihtomuvrras billahuvai 80 mehtara sturrosaš oassi mannan mánus.

Foto: Anders Bjordal, NVE

Sotnabeaivve borgemánu 23 beaivvi fierái 80 mehtara guhko oassi rihttosihkárstinrusttegis, maid máŋggas leat atnán bálgán go vulget váccašit.

Okta gii láve váccašit dákko lea ruoŧŧelaš Sven Persson, geas lea eamit Sámmolváris eret. Sudnos lea barta báikkis gos orodeaba gesiid.

Tromssa ja Finnmárkku filkkas leat eananriđut leamaš roassun ássiide sihke Dálbmeluovttas, Ivgus ja Reaššegeažis.

NČE lea guorahallan eatnama ovdal huksema

2019:s válbmii Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta (NČE) dahjege Norges vassdrags- og energidirektoratet (NVE) rihtomuvrra Sámmolvárrái.

Seniorinšenevra Anders Bjordal jođihii huksenprošeavtta. Son oaivvilda ahte sii leat vuhtiiváldán sámmolvárrilaččaid balu.

Anders Bjordal

DÁHKIDA SIHKARVUOĐA: NČE seniorinšenevra Anders Bjordal dáhkida álbmogii sihkarvuođa.

Foto: Skjermdump

– Vuosttaš maid mii barggaimet lei dárkkistit eatnama. Mii válddiimet sihke iskosiid eatnamis ja árvvoštalaimet eatnama ovdal go álggiimet hukset. Nu ahte mii leat vuhtiiváldán ássiid balu, čilge son.

Bjordal čuoččuha Sámmolváris dan muttos nanu eatnama ahte dat gierdá muvrra.

Muvra mávssii 17 miljovnna hukset. Dat lea 312 mehtera guhku ja ceggoseamos oasit leat 12 mehtera alu. Sullii 80 mehtera guhkkosaš oassi gahčai borgemánus.

Vahku ovdal go muvra luittii, de ledje čáhccás arvvit Sámmolváris, muhto seniorinšenevra oaivvilda muvrra gierdat čázi.

NČE áigu guorahallat manne muvra ii bisson čoahkis.

Čieža riđu mannan

Sivvan manne Gáivuona suohkan lea ovttas NČE:ain huksen muvrra Sámmolvárrái, lea dan dihte go báikkis leat 1882 rájes leamaš guhtta muohtariđu, mat leat mannan váris gitta fiervái.

1964 manai báikkis eananrihtu mii billistii viesu ja ovtta eará viesu fertejedje sirdit. Rihtu doalvvui sihke biillaid ja áittiid merrii.

Maŋemus rihtu manai 1992:s.

Tidligere skredhendelser ved Samuelsberg

RIĐUT SÁMMOLVÁRIS: Sámmolváris leat 1882 rájes mannan oktiibuot guhtta muohtariđu ja okta eananrihtu.

Foto: NVE / Skjermdump

2018 huksii Stáda geaidnodoaimmahat Nuortanjárgga tunnealla, go E6 geainnu dávjá fertejedje giddet muohtariđu geažil. Tunnealla ulbmil lea sihkkarastit biilavuddjiid vai eai sorbmahuva rihtu geažil.

NČEa Anders Bjordal čilge ahte sii leat atnán geđggiid rihtomuvrii maid leat viežžan tunneallas, go Nuortanjárga tunnealla huksejuvvui.

Persson jáhkká iežaska birget

Ruoŧŧelaš Sven Persson lea náitalan sámmolvárrilaččain, muhto soai eaba oro Gáivuona suohkanis, Sámmolváris, earágo gesiid. Vaikko eamit lei vuostá rihtomuvrra, de son jáhkká sudno birget bures boahtteáiggis.

– Mun jáhkán moai birgejetne vaikko muvra ii lean mu eamida miela mielde, dadjá Persson buriin mielain.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK