– Dalle go álgen Sámeráđđái bargui, de olbmot jerre: «ain bat Sámeráđđi gávdno?» go máŋgii olbmot jurddašit ahte dál go Sámediggi lea ásahuvvon, de dat ovddidit sámi áššiid. Mii dalle lea vel báhcán Sámiráđđái? Nie de muitala Gunn Britt Retter, gii bargá arktalaš ovttasbargguin Sámiráđi ovddas.
Ollu seamma, muhto ii dattetge
Sámiráđđi vuođđuduvvui borgemánu 18. beaivve 1956 Kárášjogas namain Davviriikkaid sámiráđđi. 1992 sihkkiojuvvui davviriikkaid-sátni namas ja otne leage juste 60 jagi áigi go ásahuvvui.
– Go geahččat daid dolos protokollaid, de oaidnit ahte mii bargat ain ollu daiguin seamma áššiiguin maiguin dalle barget, nugo duodjit, oahpahus, ealáhusat, vuoigatvuođat ja nu ain. Muhto lea dieđusge maid ollu rievdan, earenoamážit maŋŋel go Sámedikkit ásahuuvvoje ja otne Sámiráđđi bargá ollu kulturáššiiguin mat lea riikkarájiid rastá, muhto maiddái hui ollu riikkaidgaskasaččat, nugo dálkkádatrievdademiiguin, arktalaš áššiiguin ja maiddái olmmošvuoigatvuođaáššiiguin ON:as, čilge Sámiráđi presideanta Áile Jávo.
(Artihkkal joatká gova vuolábealde)
Sámiráđi presideanta Áile Jávo dearvvaha John Kerry, USA olgoriikkaministara
Foto: SamerådetSámiráđđi lea okta dain eamiálbmotorganisašuvnnain, mii lea doaibman buot guhkimusat.
Besset eanet cuiggodit
Gunn Britt Retter oaivvilda ahte vaikko dál lea Sámediggi mii ovddida sámi áššiid, de lea sin searvi eambbo beaggán davviriikkalaš ja maiddái máilmmiáššiid oktavuođas.
Son deattuha ahte Sámiráđi sajádat lea siviila beali ovddidit, go sámedikkiit leat álbmotválljejuvvvon orgánat ja sámi servodagas leat nugo mediat, oahpahusossodagat, kultuvra, ja teáhter ja Sámiráđđi lea dat mii ovttastahttá dan siviilaservvodaga, danin go das lea sámi searvvit miellahttun, nugo NBR, NSR ja sámi álbmotlihttu Norgga bealde ja vel searvvit Ruoŧa, Suoma ja Ruošša bealde.
– Sámiráđi otná rolla lea ovddidit sivil servvodat jiena ja cuiggodit, muhtomin cuiggoidit Sámedikki ja riikkaid maid ja mii ovddidit maid sámi jiena riikkaidgaskasaččat, lohká son.
