Hopp til innhold

Dutki: – Sámi mánáingárddi jođiheaddji berre máhttit sámegiela

Oslo suohkan berre ođđasit almmuhit rabasin virggi ja ohccis gáibidit sámegielgelbbolašvuođa. Nu cealká Nordlánddadutkama dutki, guhte lea guorahallan Sámedikki doarjjaortnegiid sámi mánáigárddiide.

Samisk barnehage Oslo

Lea dehálaš ahte sámi mánáidgárddis gullo sámegiella beaivválaččat, dadjá dutki guhte lea guorahallan sámi mánáigárdedoarjagii.

Foto: Brita Åse Norlemann / NRK

Nordlándda dutkama dutki Marit Solstad, gii ovttas Ingvild Nylundain lea dutkan Sámedikki mánáidgárdedoarjjaortnegiid, oaivvilda ahte Oslo suohkan ođđasit berrešii almmuhit pedagogalaš jođiheaddjivirggi ja gáibidit sámegielmáhtolašvuođa ohccis.

Solstad dadjá dehálažžan, ahte sámi mánáidgárddi pedagogalaš jođiheaddji hálddašivččii sámegiela, go dat dagaha ahte mánáidgárddis sámegiella šattašii beaivválaš giellan.

Ovdagovvan mánáide

Báikkis báikái leat stuora erohusat dan ektui makkár gielladoarjja mánáin lea ja man nanus sámegiella lea birrasis. Go sámegiella šaddá lunddolaš ja beaivválaš giellan mánáidgárddis, de rávisolbmot šaddet ovdagovvan mánáidgárdemánáide. Go pedagogalaš jođiheaddji hupmá sámegiela, de dat maiddái dagaha ahte bargit geain sámegiella ii leat nu nanus maiddái eanet hupmágihtet sámegiela iige dušše go mánáiguin barget, dadjá Solstad

Dagahan unohisvuođaid

Aili Larsson Kalvemo

Cizaš Sámi mánáidgárddi váhnenovddasteaddji, Aili Kalvemo lei sakka behtohallan ja váhnemat áite váidit mánáidgárddi.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Maŋŋilgo dárogielat pedagogalaš jođiheaddji virgáduvvui Cizáš sámi mánáidgárdái Oslos, de lea dat dagahan unohisvuođaid gaskal sámi váhnemiid, mánáidgárddi ja Oslo suohkana.

Váhnemat áite váidit mánáidgárddi go virgádedje dárogielaga ovdal sámegielaga. Oslo suohkan lea vuot almmuhan rabasin ođđa pedagogalaš jođiheaddjivirggi, eaige ođđa virgealmmuhusasge leat gáibidan sámegielmáhtolašvuođa.

Marit Solstad gal buori muddui doarju váhnemiid. Solstad dadjá maiddái ahte pedagogalaš jođiheaddji han galgá neavvut ja bagadallat mánáidgárdebargiid, ja jus son dušše máhttá dárogiela, de dat neavvun ii šatta doarvái buorre.

Ságastallat Sámedikkiin

Skolebyråd i Oslo, Tone Tellevik Dahl (Ap)

Oslo suohkana gávpotráđđi, Tone Tellevik Dahl, lohpida guldalit Sámedikki oaivila dán áššis.

Foto: Rushda Syed / NRK

Oslo bajasšaddan ja máhtolašvuođasuorggi gávpotráđđi, Tone Tellevik Dahl, gal mieđiha ahte mánáidgárdebargis galggašii sámegielat máhttu, seammás go maiddái hálddaša dárogiela. Sii áigot lagamus áiggis ságastallat Sámedikkiin, maiddái dán ášši birra. Telelvik Dahl ii sáhte vuos vástidit šaddágo dát ođđa virgi ođđasit almmuhuvvot, ige sáhtet buktit dárkilis vástádusa ovdalgo bušeahtta meannuduvvo. Sámedikki bealis leat gáibidan ášši čovdojuvvot ovdal goo si vuolláičállet soahpamuša Oslo suohkanin. Tellevbik Dahl dadje suohkana dieđusge deattuha Sámedikki oainnu dán áššis.

Mánáidgárdeseminára

Sámediggi lágida mánáidgárdeseminára Álttás skábmamánu 11. ja 12. beivviid. Oslo Sámi mánáidgáerdi, Cizaš, leage fáddán mánáidgárdeseminárat. Loga eanet Sámi mánáidgárdeseminára birra.

Guldal Nordlánddadutki, Marit Solstad, dárogillii:

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.