Hopp til innhold

49 miljona lassin sámi ulbmiliidda

Ráđđehus evttoha 2008 stáhtabušeahtas lasihit juolludemiid sierra sámi ulbmiliidda sullii 49 miljon ruvnnuin. Ollislaš áŋgiruššan jahkái 2008 lea sullii 753 miljona . Sámedikki bušeahtta lassána 36 miljonain.

Sámediggegárdin Kárášjogas
Foto: Eilif Aslaksen / NRK

–Ráđđehussii lea dehálaš ahte sámi gielas, kultuvrras, ealáhus- ja servodateallimis lea oadjebas boahttevuohta Norggas. Bušeahttaevttohusas lea Ráđđehus fuolahan dettolaš lahkái lasihit juolludemiid sámi ulbmiliidda. Vuoruhuvvon doaibmabijuid gaskkas lean mun erenoamáš duhtavaš evttohusain ahte ásahit árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide sámi guovlluin. Dáinna áŋgiruššamiin sávvá Ráđđehus veahkehit oažžut ođastemiid ja ođđafuomášemiid iešguđetlágan sámi ealáhusaide, dadjá stáhtaráđđi Bjarne Håkon Hanssen.

Sámediggái lassi

Sámediggái addojit juolludeamit máŋggaid departemeanttaid bušeahtain. Sámediggi gártá bušeahttaevttohusa mielde hálddašit sullii 311 miljon ruvnnu sámi ulbmiliidda 2008:s.

Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas evttohit lasihit Sámedikki juolludemiid 27,3 miljovnna ruvnnuin jahkái 2008, gitta 191,4 miljon ruvdnui. Juolludanevttohusas lea mielde 8,4 miljon ruvnnu viessodiŋggaide ja biergasiidda dan oassái ođđa dieđaviesus Guovdageainnus maid Sámediggi galgá geavahit. Viidáset galgá 5 miljon ruvnnu lassáneamis gokčat Snoasa suohkana ja Davvi-Trøndelága fylkkasuohkana eambbogoluid go viiddiduvvo sámegiela hálddašanguovlu nu ahte fátmmasta maiddái Snoasa suohkana 2008:s. Snoasa suohkana fátmmasteapmi lea dehálaš doaibmabidju nannet lullisámi giela, lullisámegiella lea ožžon lága bokte árvvu dássálagaid julevsámegielain ja davvisámegielain.

Árvoháhkanprográmma

Ráđđehus čuovvola Soria Moria-julggaštusa, ja evttoha juolludit 6,5 miljon ruvnnu 2008:s ásahit árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide sámi guovlluin. Ráđđehus evttoha ruđaid juolludit Sámediggái mii galgá ovddasvástidit árvoháhkanprográmma hálddašeami. Árvoháhkanprográmma mihttomearri lea doarjut doaibmabijuid mat veahkehit ovddidit sámi ealáhusaid. Árvoháhkanprográmma berre maid fátmmastit nu ahte ovdánahttá sámi árbevirolaš duoji ealáhussan.

Eambbo sámi kulturulbmiliidda

Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas evttohit sámi kulturulbmiliidda lasihit 6,1 miljon ruvnnu 2008:s, gitta 53,5 miljon ruvdnui. Juolludanevttohus fátmmasta doaibmaruđaid Nuõrttasaa'mi mu'zei Njávdámis masa Sámedikkis lea hálddašanovddasvástádus. Evttohus fátmmasta maiddái doarjjaruđaid dáidaga oastimii Davveoarjesámi museumsiidii (Sámi vuorkádávvirii). Juolludeapmi sámi kulturulbmiliidda leage dasto lassánan 21,4 miljon ruvnnuin golmma jagis.

Guokte kulturviesu

Dasa lassin lea kultur- ja girkodepartemeanta iežas bušeahtas evttohan juolludit ruđa guovtti sámi kulturvissui. Ođđa nuõrttasaa'mi mu'ze huksema nammii Njávdámis evttohit juolludit 9,7 miljon ruvnnu. Dát huksenprošeakta álggahuvvui jagis 2007 ja galgá plána mielde leat gárvvis 2008:s. Viidáset lea ráđđehus evttohan 3 miljon ruvnnu juolludit prošektet Ája Sámi guovddáža stuorideami ja ođastuhttima Gáivuonas.

Eambbo sámi áviissaide

Sámi aviissat mat ožžot preassadoarjaga Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas leat aviissat mat ilbmet moddii vahkus. Go ilbmet dávjjibut, de dat veahkeha nannet aviissaid funkšuvnna diehtogáldun ja digaštangaskaoapmin sámi servodagas. Ráđđehus evttohage dasto lasihit doarjjaruđa juolludeami sámi aviissaide Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas 5 miljon ruvnnuin jahkái 2008.

Nannet kulturmuitobarggu

Ráđđehus áigu nannet Sámedikki sámi kulturmuito- ja kulturbirasbarggu. Danne evttoha lasihit doarjjaruđa sámi kulturmuitosuodjalanbargguide Birasgáhttendepartemeanta bušeahtas 1 miljovnna kruvnnuin 2008:s, gitta 3 miljon ruvdnui.

Ráđđehus hálida nannet barggu mii fuolaha árbevirolaš sámi máhtu Norggas ja evttoha juolludit 1,3 miljon ruvnno dán ulbmilii 2008:s. Leat maiddái evttohan lasihit juolludemiid Gáldui – Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš.

Dáppe gávnnat stáhtabušeahta

 

 

 

Korte nyheter

  • Vuodjingeahččaleamit Finnmárkkus dán jagi: Measta 90 proseantta ceavzán

    Les på norsk.

    Geaidnodoaimmahaga preassadieđáhusas boahtá ovdan ahte daid 1222 vuoddjis geat leat váldán vuodjingeahččaleami vuosttaš jahkebealis 2024, leat 977:s ceavzán.

    Dat lea 88 proseantta. Riikadásis lea lohku 78 proseantta.

    Dain 2212 olbmos geat leat váldán teoriijageahččaleami Finnmárkkus, leat 62 proseanta ceavzán.

    Muđui riikkas lea lohku 57 proseantta.

    To unge, blonde damer, en sensor og en sjåfør i en bil under en oppkjøring
    Foto: Bård Asle Nordbø
  • Fargga beassá čoaggigoahtit luopmániid

    Miehtá Norgga láddet luopmánat dál árabut go ovdal ja muhtun vahkuid geahčen besset olbmot Sámis čoaggigoahtit luopmániid. Dan árvvoštallá Norgga bioekonomiija instituhta dutki, Paul Eric Aspholm.

    Garra arvvit leat bilidan muhtin muddui luopmániid. Luomečoaggi Anna Ragnhild Balto mielas orro liikká luomešaddu šaddamin seamma go diibmá.

    – Orro leamen nuo ja ná go dal vácciimet dán jeakki. Dat lea hui olu billašuvvagoahtán - gii dan diehtá manne lea nu, muhto liikká lea hui olu maiddái šaddamin buorre luopmánat, dadjá Balto.

    MULTEBÆR
    Foto: Torgeir Varsi / NRK
  • Davvi-Norgga gielddain heajumus ekonomiija

    Dušše 10 gielddas Romssas ja Finnmárkkus lei diibmá netto doaibmaboađus siskkobealde ávžžuhuvvon dási.

    Olles 23 gieldda bukte rehketdoallologuid main ledje negatiiva netto doaibmabohtosat.

    Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji gielddaekonoma, Linn Carina Utsi, muitala ahte sivaid sáhttá oaidnit alla haddelassáneami, alla velggiid ja lassánan reanttuid oktavuođas.

    – Mun jáhkán ahte ássit fertejit hárjánit eará dássái bálvalusfálaldaga ektui dás ovddasguvlui, dadjá Utsi.

    Dronebilde av Båtsfjord havn tatt 17.07.2022

    Kommuner i nord er på gjeldstoppen

    Kommunene i Norge har fått mer gjeld per innbygger og verst er det i nord. Finnmark har hele pallen for seg selv når det gjelder topp tre, med Båtsfjord øverst.