Sámi studeanttat ráhkkanit stuorra ávvudeapmái

Dál lea 35 jagi vássán das rájes go máilmmi vuosttaš sámi studeanttaid searvi álggahuvvui.

Ingrid Sundberg

Ingrid Sundberg geahčada boares govaid mat rájaduvvojit searvvi kántuvrras Romssa universitehtas. – In dieđe goassá govat dát leat, muhto dáppe leat vissásit olu buorit muittut.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

– Doalut leat skábmamánu álggus, vuosttaš gitta njealját beaivái. Dalle leat máŋggalágán doalut miehtá vahkkoloahpa.Doaivvošin olu studeanttat háliidivčče searvat, lohká Ingrid Sundberg, gii lea Troanddimis eret.

Son lea mielde golmma olbmo lávdegottis, mat dál leat bargamin ávvudemiin.

– In sáhte vel muitalit justa mii lea prográmmas. Šaddet konsearttat ja feara makkár kulturdáhpáhusat Prográmma almmuhuvvo maŋŋelaš, muitala Sundberg.

– Eambbo saji universitehtas

Gudrun Eliissá Eriksen Lindi lea dál áiddo ásahuvvon Kárášjoga Sámi giellaguovddáža jođiheaddji. 35 jagi dassái son lei lohkamin sámegiela Romssa universitehtas go lei mielde ásaheamen sámi studeanttasearvvi.

– Mii háliideimmet ahte sámi studeanttat galget oažžut eambbo saji universitehta systemas, ahte mii háliidivččiimet searvvi. Mii háliidivččiimet ruhtadeami go universitehta han ruhtada studeantaservviid.

Gudrun Eliissá Eriksen Lindi

Gudrun Eliissá Eriksen Lindi lei okta dain gii lei mielde ásaheamen Sámi Studeanttaid Searvvi Romssas. Son lea álo bargan sámegielain ja dál jođiha Kárášjogas sámi gielddaguovddáža.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Dán mánu álggus rahppui ođđa oahppojahki almmolaččat. Ja dál lea ođđa olahus. Eambbogo 19.000 studeantta gullet dál Romssa universitehtii. Dáid gaskkas máŋga sápmelačča.

– Mun gal jáhkán dát searvebargu šaddá eambbo aht eambbo dehálaš. Mun dieđán maid, ahte dat ovttasbargu riikkarájáid rastá lea dan duohken ahte leat searvvit mat doibmet.

Politihkalaš aktiivvalaš searvi

Sámedikki gulahallanráđđeaddi, Anders Henriksen logai earret sámegiela ja servodatfága Romssa universitehtas jagiin 1984 gitta 1990. Dalle son lei mielde sámi studeanttaid searvvis.

– Dat lei hui somá searvi. Mis ledje olu miellačájáhusat, studeantamátkkit ja sosiála deaivvadeamit, muittaša Henriksen.

Su mielas lea searvvis stuorra ávki.

– Dan áigge lei searvi hirbmat politihkalaš aktiivvalaš. Ovdamearkka dihtii leimmet mielde váikkuheamen dasa, ahte universitehta sámi guovddáš lea ásahuvvon dien searvvi geažil. Jáhkán searvvis lea ain stuorra váikkuhus, navdá Henriksen.

Anders Henriksen

Sámedikki gulahallanráđđeaddi Anders Henriksen lohká sámi studeanttaid searvvi stuorra dovdun daid jagiid go lei studeanttan Romssas.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

– Searvvi historjá galggašii čállot

Searvi lea molson nama ja ođđa namma lea Sámi Studeanttasearvi Davvi-Norggas. Diibmá das ledje sullii 80 lahttu.

– Dáppe Romssas leat olu sápmelaččat ja sadji buohkaide. Ii jerrojuvvo man olu sápmelaš leat dahje gos leat eret. Ollugat leat dáppe fuobmán iežaset sámi duogáža. Okta dain lean mun.

– Mun dovddan iežan dohkkehuvvon Romssa sámi servodaga beales, lohká Ingrid Sundberg ja mojohallá.

Gudrun Eliissá Eriksen Lindis lea okta sávaldat, mii guoská studeanttaidsearvái.

– Searvvi historjá berrešii čállot, vai olbmot dieđášivčče eambbo dan birra.

Ingrid Sundberg

Ingrid Sundberg doaivu ollugiid boahtit 35 jagi ávvudeapmái skábmamánu álggus.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK