Hopp til innhold

Dá leat min juovlajiellahat! Mii du jiellat lea?

Mii leat guldalan ođđa šuoŋaid ja ovddeš šuoŋaid. Dáppe gávnnat min jiellahiid, ja vel olles listtu masa leat deavdán sámi juovlalávlagiid.

Les på norsk.

Kajsa Balto

SÁMI JUOVLLAT: Kajsa Balto lea riggodahttán sámi juovlamusihka ođđa skearruin.

Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen

Mii čorget stobu, borrat menddo olu buoiddes borramuša ja mii leat geavahan eanaš ruđaid juovlamárkaniin.

Juovlaruohta čohkkájit máŋggas kirkus ja čuvvot mielde, geat bohtet fárrolaga sisa ja geat bohtet okto.

Gal min juovllat leat oalle seammaláganat go dážaid juovllat.

Jul i Lovozero - juovllat Lujávrris

EROHUSAT: Moadde erohusa soitet leat. Mii ávvudat eará gillii, dáppe soitet leat buollašat ja mii áddet ballat juovlastálus.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Juovlamusihkka

Go vel juovlašuoŋaidge lávlut seamma nuohtaid mielde. Áidna erohus lea ahte mii lávlut sámegillii.

Dieđusge, dát juovlalávlagat leat hui čábbát ja mii vel buoret go gávdnojit sámegillii maid.

Nu go Mari Boine guoktá Roar Donssa «Nordnorsk Julesalme – Vuonagiid Juovlasálbma».

Ođđa Juovlašuoŋat

Maŋimuš jagiid leat oaidnán ahte sámi artisttat leat ieža ráhkadan juovlalávlagiid. Dán jagi dagai Kajsa Balto dan.

Son lea čállán guokte ođđa sámi juovlašuoŋa, «Stuorámus skeaŋka» ja «Muohtaga rátnu», maid almmuhii iežas skearrus «Sámi juovllat».

Kasetten Juovllaide fra 1987.

GOLLI: Jus dus lea dát kaseahtta ruovttus, de lea du duohken golli. Dán ii vuovdde šat oktage. Dat lea maid áidna almmuheapmi, mas gávnnat «Sámi juovllat» šuoŋa earret go Kajsa Balto skearrus.

Dán skearrus gávnnat maid «Sámi juovllat» šuoŋa maid soaittát dušše rádios gullan, jus dus ii leat dat muhtun boares kaseahtas ruovttus.

Máŋgga hámis

Nu go maiddái muđuid máilmmis, de almmuhuvvojit juovlalávlagat ođđa hámis jámma, maiddái Sámis.

Dat mearkkaša ahte mii beassat válljet maidda dal liikot buoremusat, nu guhká go diehtit gos gávdnat.

Dán Spotify-listtus gávnnat olu ođđa ja boares sámi juovlašuoŋaid.

Urbbi jiellahat

Dá leat šuoŋat maidda Urbbi journalisttat liikojit buoremusat.

«Sámi Juovllat»: Dát lea čálli, Kolbjørn Norvanga, jiellat.

Dán rádjai lean dušše beassan gullat rádios juovllaidáigge, muhto dál lea Kajsa Balto lihkus bádden šuoŋa. Livččen giitevaš jus Mari Boine maid sáhtášii ođđasit báddet, de beasan goappašiid šuoŋaid ruovttus guldalit.

«Gea šerres násti čuovgá»: Dán leaba sihke Elle Gaup-Johansen ja Wenche Marie Hætta namuhan iežaska jiellahin. Ii dat lea gal mihkkege ártegiid, Piera Jovnna Somby, Mia Rasmus ja Magnus Vuolab leat oainnat dahkan buori barggu fiinna lávlagiin.

«Boaresbártni Juovllat/Julekveld i skogen»: Dát lea Vanja Ulfsnes jiellat. Son ii máhte ieš gal sámegiela, muhto lea bajásšaddan dárogiel lávlagiin, nu ahte dás leat olu mánnávuođa muittut.

Dá mis vel juovlabonus dutnje!

Korte nyheter

  • Påviste fire bjørner i et nytt hårfelleprosjekt

    Sommeren 2023 ble det for første gang samlet inn hårprøver fra et 500 kvadratkilometer stort område på nordsiden av Tanaelva i den vestlige delen av Tana kommune.

    Det melder Norsk institutt for bioøkonomi (Nibio).

    – Totalt ble det samlet inn 27 hårprøver som var positive for brunbjørn, sier laboratorieleder Ida Marie Bardalen Fløystad ved Nibio Svanhovd.

    Fra disse prøvene kunne forskerne identifisere fire ulike bjørner, to hannbjørner og to hunnbjørner.

    Alle de fire bjørnene som ble påvist i hårfelleprosjektet i Tana i 2023 var tidligere kjente individer.

    Målet med prosjektet er å få mer informasjon om bjørnenes bevegelser i området, tidsmessig områdebruk, og om mulige slektskap mellom individene.

    – Den overordnede målsettingen med disse hårfelleprosjektene er å få mer kunnskap om antall bjørn, kjønn og hvilke individer som påvises, sier Ida Marie Bardalen Fløystad.

  • Beatnagat gaikodan bohccuid Bájilis 

    Badjeolmmoš Tommy Vitblom vulggii iskat lea go ealu sisa mannan luovosbeatnagat go oinnii Facebookas čállosa ahte luovusbeatnagat leat jođus Kangos guovllus Bájila gielddas Ruoŧas. Dalle son gávnnai njeallje jápmán bohcco, dieđiha Sveriges Radio.

    – Dákkár oainnáhus darvána millii, muitala Vitblom.

    GPS ja drona veahkkin lea son gávnnahan ahte beatnagat oaguhedje bohccuid máŋggaid miillaid ovdal go de loahpas fallehedje. Vitblom muitala dán dáhpáhuvvat dávjjit aht dávjjit. (Čájáhusgovva)

    Reinkadaver
    Foto: Erik Ropstad
  • Ávvudit máilmme girjebeaivvi Lukkari divttaiguin

    Dán jagi ávvuda «Mun Dajan - Foreninga Samiske forfattere» Máilmme lohkanbeaivvi Rauni Magga Lukkari girjás poesiijain.

    Dat dáhpáhuvvá odne eahkedis Romssa sámi viesus Romssas.

    Lukkari válddii gieskat vuostá gonagasa ánsumedáljja ja Romssa ja Finnmárkku fylkka kulturbálkkašumi. Son lea doaibman girječállin ja girjegoastideaddjin 35 jagi. Son lea maid čállán máŋga prologa festiválaide ja ávvudemiide, ja dasa lassin divttaid ja teáhterčájalmasaid.

    Máilmme girje- ja vuoigŋaduodjebeaivi (maiddái gohčoduvvon máilmme girjebeaivin) lea ON-beaivi mii ávvuduvvo cuoŋománu 23. beaivvi.

    Dát ávvubeaivi mearriduvvui ON oahpahusa, dieđálašvuođa, kultuvrra ja gulahallama (UNESCO) váldočoahkkimis jagis 1995.

    Les på norsk

    Forfatter Rauni Magga Lukkari
    Foto: Anne Olli / NRK