Hopp til innhold

Erika (18) skuvla dohkkehuvvui eamiálbmotskuvlan – beassá deaivat eamiálbmogiid miehtá máilmmi

Go Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas dohkkehuvvui eamiálbmotskuvlan, de beasai Erika Guttorm Johansen vásihit Amerihká.

Dát mátki lea leamaš hui miellagiddevaš danin go... Na, mii leat Amerihkás, dadjá Johansen mojunjálmmiin.

Muhto maid danin go mii leat beassan deaivat eará eamiálbmogiid, oahppat sin birra ja oaidnit mo Amerihká eamiálbmogat ellet.

Johansen lea oahppi Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas, ja lea beassan mielde Máilmmi eamiálbmogiid alit oahppu ovttastusa (WINHEC) čoahkkimii Minnesotas Amerihkás.

– ​​​Lea leamaš hui miellagiddevaš vásihit Amerihká báikkálaš čalmmiiguin, bargat diŋggaid maid báikkálaš olbmot dahket ja vásihit diŋggaid maid it livčče beassat vásihit jus livččet johtán priváhta, muitala son.

NRK forklarer

Mii lea WINHEC?

WINHEC, World Indigenous Nations Higher Education Consortium, lea álgoálbmogiid alitoahpahusa ovttastus ja ovttasbargofierpmádat.

WINHEC bargun lea doarjut daid prinsihpaid mat bohtet ovdan Ovttastuvvan Našuvnnaid álgoálbmot vuoigatvuođaid julggaštusas.

WINHEC veahkeha unnidit daid váttisvuođaid maid eamiálbmogat vásihit, ja dán sii dahket sin oktasaš akademálaš máhttuin oahppovuogádaga bokte.

Ovttasbargofierpmádat vuođđuduvvui Kanádas 2002 álgoálbmogiid oahpahuskonfereanssas.

Dasa gullet Sápmi (Norga), Alaska, Kanáda, Taiwan, Hawaii, Aotearoa (New Zealand), Amerihkká ja Austrália.

Jagiid bargan miellahttuvuođa ovdii

Sámi allaskuvla Guovdageainnus ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus leaba guktot WINHEC eamiálbmotskuvllat.

Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas (SJS) lea máŋga jagi bargan dohkkehuvvot eamiálbmotskuvlan, ja lea dál dohkkehuvvon logi jahkái.

– Vuoi lea somá!, ávvuda rektor Synnøve Solbakken-Härkönen.

Skuvla lea šaddan čielggadit skuvlla árvovuođu ja makkár sámi filosofiijaid ala galgá doaibmama hukset ovdalgo dohkkehuvvui eamiálbmotskuvlan, muitala Solbakken-Härkönen.

Su mielas lea WINHEC miellahttuvuohta kvalitehta steampal.

– Dat lea dehálaš go dat sáhttá váikkuhit nu ahte mii oažžut eambbo ohcciid skuvlii, ja mii várra vásihat ahte eambbo ásahusain lea stuorát beroštupmi ovttasbargat minguin.

Samisk videregående skole i Minnesota på WINHEC-møte.
F.v.: Mette Anti Gaup, Hanna Sofe Nystad, Sammol Nystad, Frid Tellefsen Svineng, Synnøve Solbakken-Härkonen og Erika Guttorm Johansen.

SÁTTAGODDI: Kárášjoga joatkkaskuvlla sáttagoddi. G.b: Mette Anti Gaup, Hanna Sofe Nystad, Sammol Nystad, Frid Tellefsen Svineng, Synnøve Solbakken-Härkonen og Erika Guttorm Johansen.

Foto: Privat

Dat rahpá eamiálbmotmáilmmi skuvlii, ja nanne ovttasbarggu eará eamiálbmogiin.

Ja dán bokte maiddái beassat mii ieža searvat eambbo servvodatovdánahttindoaimmaide. Mii han galgat leat mielde ovdánahttimin sámi servvodaga, dadjá Solbakken-Härkönen.

Loga maid: Nammaduvvui gudnedoavttirin Kanadas

Jan Henry Keskitalo nammaduvvon gudnedoavttirin.
Jan Henry Keskitalo nammaduvvon gudnedoavttirin.

Muittuha eamiálbmot jurddašeami

Sámi allaskuvla Guovdageainnus lea 2008 rájes leamaš WINHEC-miellahttu.

– Dat addá muittuhusa ahte mii galgat álo min oahpuid ja dutkama vuolggasaji bidjat dan eamiálbmot jurddašeami ja filosofiija vuođul, min iežamet árvvuid, muitala allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.

Laila Susanne Vars

Laila Susanne Vars.

Foto: Per Inge A. Åsen

Varsa muitala ahte miellahttuvuohta lea dehálaš ja ávkkiin allaskuvlii.

Mii oaidnit ahte ovttasbargoaspeakta lea mávssolaš go lágidat konferánssaid de geavahat min WINHEC-fierpmádaga ja omd. vieččat daid áššečehpiid logaldallin ja lonuhallat maid vásáhusaid go dávjá gávdnojit čovdosat eará guovlluin.

Go allaskuvlla studeanttat gerget oahpuin, de sii ožžot guokte duođaštusa, muitala Vars.

Okta lea allaskuvladuođaštus, ja nubbi lea WINHEC duođaštus, mii duođašta ahte sii leat čađahan oahppu maid WINHEC lea dohkkehan.

Ja jus sii ohcet barggu riikkaidgaskasaččat, de sii sáhttet dan bidjat mielddusin, ja dat addá duođaštusa ahte dá lea riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon oahppu, muitala Vars.

Les også: Stolte over å bli akkreditert som urfolksskole

Samisk videregående skole og reindriftsskole
Samisk videregående skole og reindriftsskole

Miellagiddevaš buohtastahttit kultuvrraid

Erika Guttorm Johansen ja su skuvlaoabbá Hanna Sofe Nystad lohkaba iežaset ollu oahppan dán mátkkis Minnesotai.

– Dat lea rahpan munno oainnu min oktasaš eallinvuohkái ja maiddái man ollu seammaláganvuođat leat eamiálbmogiid gaskka miehtá máilmmi. Mii leat seammaláganat, muhto mii orrut iešguđetge sajiin máilmmis, dadjá Erika.

Ja go oahppaba eará eamiálbmogiid kultuvrraid birra, de seammás oahppaba eambbo iežaset kultuvrra birra

– Don oaččut ođđa perspektiivva iežas kultuvrii ja iežas álbmoga birra. Dat lea leamaš hui gelddolaš, dadjá Erika.

Dans samler folket på urfolksmøte i Minnesota.

Dans samler folket på urfolksmøte i Minnesota.

Loga maid: Jáhkket ođđa teáhter- ja skuvlavistti movttidahttit eanet sámiid alit ohppui

Samiske Nasjonalteatret Beaivváš og Samisk videregående skole og reindriftsskole
Samiske Nasjonalteatret Beaivváš og Samisk videregående skole og reindriftsskole

Korte nyheter

  • Enda en ung politiker melder seg ut av Nordkalottfolket

    Katarina Jørstad Thoresen er nå den andre ungdomspolitikeren, som melder seg ut av Nordkalottfolket.

    Hun sier at hun velger å melde seg ut av personlige årsaker.

    – Jeg kjente at jeg måtte si nei mer enn ja da jeg fikk tilbud om å være med på ting, på grunn av studier og livet.

    Hun sier også at det er noen politiske saker hun er uenig i når det gjelder Nordkalottfolkets politikk, men ønsker ikke å kommentere hvilke saker det gjelder.

    Thoresen sitter som vara for Kjetil Rokstad på Sametinget, og ble i 2020 ble valgt som midlertidig leder under etableringen av ungdomspartiet Nordkalottungdommen.

    Mandag meldte Aina Madelèn Nordsletta Aslaksen seg ut av Nordkalottfolket fordi hun er uenig med partiets retorikk, spesielt når det gjelder reindriftsnæringen.

    Katarina Jørstad Thoresen
    Foto: Kai Erik Bull / NRK
  • 33 miljárddain stuorrudit vearrodietnasa

    Ráđđehus ásaha mearradollui ja bieggafápmui vuođđoreantovearu, ja dan seammás loktejit čáhcefámu vearromáksomeari ja ásahit liige divvaga čáhce- ja bieggafápmui daid alla elrávdnjehattiid geažil.

    Dán láhkai stuorruda ráđđehus vearrodietnasa 33 miljárdda ruvnnuin jahkásaččat. Nu dieđiheigga stáhtaministtar Jonas Gahr Støre ja finánsaministtar Trygve Slagsvold Vedum gaskavahku iđida preassakonferánssas.

  • Equinor bajida gearggusvuođa

    Equinor bajida gearggusvuođa buot rusttegiin Norggas maŋŋágo gássabohccit Nuortamearas leat suođđan.

    Bornholm sullo olggobealde, Nuortamearas, galgá leat guktii bávkkehan láhka Nord Stream ovtta ja nuppi gássabohcciid. Dan maŋŋá leat gássabohccit suođđan.

    NRK dieđuid mielde bajiduvvui Equinora gearggusvuohta A dássái mannan ija, mii lea vuolimus dássi.

    Sihkarvuođa geažil eai hálit muitalit olu dorvvolašárvvoštallamiid ja sihkarvuođadoaimmaid birra.

    Suodjalusa allaskuvlla dutki, Geir Hågen Karlsen jáhkáge ahte Norgga gássa dáidá leat stuorámus saboterenmihtu olles Eurohpás dál.