Hopp til innhold

Vuorjašuvvet go váilevašvuođat eai váldo duođas

Doavttir lea 2020 rájes dieđihan máŋga váilevašvuođa. Sámi doaktáriid searvi oaivvilda ahte Finnmárkku buohcciviessu ii váldde dieđihemiid duođalaččat.

Les saken på norsk.

Sámi klinihkka

SÁMI KLINIHKKA: Sámi Klinihkka Kárášjogas rahppui ođđajágimánus 2020:s. 

Foto: Mattis Wilhelmsen / NRK

– Hui duođalaš ášši go váilevašvuođat, maid min mielbargi Sámi Klinihkas sádde, eai váldojuvvo duođas dahje buoriduvvo.

Nu dadjá Sámi doaktáriid searvi jođiheaddji, Katrine Erke.

Okta doavttir Sámi Klinihkas sáddii geassemánus dieđihanreivve Davvi Dearvvašvuhtii ja Finnmárkku buohccivissui.

Reivves čállá doavttir earret eará ahte okta duođalaš buohcci livččii galgan boahtit su lusa iskkadeapmái skábmamánus, muhto ii gohččojuvvon diibmui.

sámi klinihkka

LÁITTEHATTI DÁHPÁHUSAT: NRK Sápmi čálii mannan mánus dieđihanreivve birra, maid Sámi Klinihka doavttir lea čállán. Doavttir čilge reivves ahte son lea beare dávjá vásihan klinihkas láittehahtti dáhpáhusaid.

Foto: Mattis Wilhelmsen / NRK

Doavttir oaivvilda ahte váilevašvuođat, mat gusket pasieantasihkarvuhtii, vuolgá das go Sámi Klinihkas váillui pasieantalistu, go dan stivre Hámmárfeastta buohcciviessu.

Váttisvuođaid sáhtášii čoavdit jus Sámi Klinihkka šattašii sierra klinihkkan ja ahte lea dárbu áimmahuššat pasieantasihkarvuođa, čállá doavttir.

Loga maid Sámi klinihkka dienas manná earáid goluid gokčat

Sámi doavttirsearvvi jođiheaddji, Máret Lájla Nedrejord.

Sisdoallu mii vuorjá

Dieđihanreivves boahtá maid ovdan ahte doavttir lea 2020 rájes dieđihan váilevašvuođaid, muhto dán rádjai eai leat dieđiheamit buoridan maidege, mat livčče hehtten ođđa láittehahtti dáhpáhusaid geavvamis.

Juste dat vuorjašuhttá Sámi doaktáriid searvvi.

– Mii leat fuolastuvvan go oaidnit mo Finnmárkku buohcciviessu vuoruha Sámi Klinihka doaimma ja erenoamážit go klinihka ruđalaš bealit ja návccat eai meannuduvvo doarvái bures, dadjá Erke.

Katrine Erke, leder for samisk legeforening 2022

BALLÁ ÁŠŠI VÁIKKUSHAIN: Sámi doaktáriid searvvi jođiheaddji Katrine Erke ballá ahte dákkár ášši sáhttá váikkuhit Sámi Klinihka rekruteremii.

Foto: Malene Nicolaysen / Finnmarkssykehuset

Fuolladieđiheamis maid Sámi doaktáriid searvi, guokte vahku dás ovdal, sáddii Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementii, Davvi Dearvvašvuhtii ja Finnmárkku buohccivissui, čállet ahte dilli, mii boahtá ovdan dieđihanreivves vuorjá sin.

Mii váldit buot dieđihemiid ja fuolladieđihemiid duođas, lohká Finnmárkku buohcciviesu HR-hoavda Kenneth Grav.

Personaleder Kenneth Grav ved Finnmarkssykehuset sliter med å rekruttere fagfolk til sykehusene og klinikkene i landets nordligste fylke.

VÁLDET DIEĐIHEMIID DUOĐAS: Finnmárkku buohcciviesu HR-hoavda Kennet Grav lohká iežaset váldit buot dieđihemiid ja fuolladieđihemiid duođas.

Foto: Allan Klo / NRK

Galle dieđiheami dahje fuolladieđiheami, mat gusket Sámi Klinihkkii, lehpet ožžon dan rájes go klinihkka rahppui?

Dássážii eai leat lohkkon man olu dieđiheamit dahje fuolladieđiheamit leat boahtán. Dán jagi dieđán ahte guokte fuolladieđiheami leat boahtán Sámi Klinihkas, dadjá Grav.

Eai guorahala ášši dieđiheapmin

NRK lea beassan oaidnit dan maid Finnmárkku buohcciviessu vástidii doaktárii, guhte sáddii dieđihanreivve.

«Resursajoavku árvvoštallá ahte du dieđiheapmi ii leat dieđiheapmi bargobiraslága mielde vaikko vel das leašge duođalaš sisdoallu».

Nu čállo reivves. Danin guorahallet doaktára reivve fuolladieđiheapmin dahje váiddan.

Finnmarkssykehuset

II LEAT BARGOBIRASLÁGA MIELDE: Finnmárkku buohcciviessu árvvoštallá ahte doaktára dieđiheapmi ii leat dieđáhus bargobiraslága mielde, vaikko vel das leašge duođalaš sisdoallu.

Foto: Stian Strøm

Doavttir, guhte lea dieđihan váilevašvuođaid, dadjá NRK:i ahte dá lea duođalaš dilli mainna son áigu bargat viidáseappot, ja šálloša go dearvvašvuođaásahus ii oainne duođalašvuođa áššis.

– Go juo mun lean buhcciidovddasvástideaddji doavttir, de lea mu geatnegasvuohta loktet dán duođalaš ášši viidáseappot dan dássái gos bealátkeahtes olbmot árvvoštallet dan.

Leago váilevašvuođat nu duođalaččat ahte vel pasieanttatge galget vuorjašuvvat?

– Buohccit eai galgga fuolastuvvat, go mun ovttas klinihkkajođihangottiin ásahan sierra doaimmaid, mat doibmet gaskaboddosaš čoavddusin.

sámi klinihkka

DUOĐALAŠ DILLI: Sámi Klinihka doavttir dadjá NRK:i ahte dá lea duođalaš dilli mainna son áigu bargat viidáseappot.

Foto: Mattis Wilhelmsen / NRK

Sámi doaktáriid searvi oaivvilda ahte ášši galggašii bajit dásis guorahallojuvvot.

– Dehálaš hálddahusprinsihppa lea ahte ovttadat, mii lea dieđihuvvon, ii ieš meannut dieđiheami. Sáhttit buohtastahttit dainna ahte lea áibbas endorii jos politiijat dutket iežaset go sii leat dieđihuvvon, dadjá Erke.

Son sávvá ahte dilli buorrána ja ahte Sámi Klinihkka maid sáhttá addit seammadássásaš fálaldagaid go earáge klinihkat ja buohcciviesut.

Loga maid Fállagohte beaivvát ala veahki – Eanas beivviid leat olbmot riŋgen

Anne Marie Therese Kemi ja su nieiddaš

Organiseren lea dávjá digaštallojuvvon

Sámi Klinihka organiseren lea olu digaštallojuvvon dan rájes go rahppui 2020:s.

Sihke Sámi doaktáriid searvi ja Sámediggi oaivvildit ahte klinihkka galggašii stivrejuvvot Davvi Dearvvašvuođa vuolde.

– Nugo dál dahkko, de lea Hámmárfeastta buohcciviessu mii organisere Sámi klinihka bargoveaga, rusttegiid ja ekonomalaš beliid, dadjá Erke.

Doaktáriid searvi oaivvilda ahte dáinna lágiin ii čuovo ILO konvenšuvnna 169, 25. artihkkala ja ballet dan čuohcat buhcciide.

– Mii fuolastuvvat go buohccit eai oaččo dan divššu maid eará buohcciviesuin ožžot, danne go leat heajos dahje eai leat doarvái rusttegat, lohká Erke.

Finnmárkku buohcciviesus lohket iežaset servodatdoaimma doaimmahit bures.

Mii bargat dasa ahte sihkkarastit buhcciide nu buori dearvvašvuođafálaldaga go vejolaš, daid rámmaid vuođul mat mis leat, lohká Grav.

Finnmarkssykehuset

II LEAT BARGOBIRASLÁGA MIELDE: Finnmárkku buohcciviessu árvvoštallá ahte doaktára dieđiheapmi ii leat dieđáhus bargobiraslága mielde, vaikko vel das leašge duođalaš sisdoallu.

Foto: Stian Strøm

Sáhttá mielde guorahallat

Dat lea Finnmárkku buohcciviesu ovddasvástádus árvvoštallat galggašiigo Sámi Klinihkka eará ládje organiserejuvvot.

Muhto Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta sáhttá dárbbu mielde guorahallat leago organiseren ILO konvenšuvnna mielde.

Jos leaš dárbu, de departemeanta ovttasráđiid Davvi Dearvvašvuođain, árvvoštallá leago Sámi Klinihka fálaldagat ILO konvenšuvnna 169, artihkkal 25 mielde, čállá departemeanta e-poasttas NRK:i.

Statssekretær Ole Henrik Krat Bjørkholt (Ap)

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálli, Ole Henrik Krat Bjørkholt dadje ahte lea dehálaš dáid fuolladieđáhusaid čujuhusbáiki lea Davvi Dearvvašvuhtii.

Foto: Esten Borgos / Borgos Foto AS

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálli, Ole Henrik Krat Bjørkholt dadje ahte lea dehálaš dáid fuolladieđáhusaid čujuhusbáiki lea Davvi Dearvvašvuhtii.

– Go dat lea sin ovddasvástádus organiseret spesialistadearvvašvuođafálaldagaid sámi álbmoga várás, lohká Krat Bjørkhold.

Ráđđehus lea nammadan lávdegotti, «Sykehusutvalget», man bargun lea guorahallat buohcciviesuid ja dearvvašvuođadoaimma modealla stivrejumi earáhuhttima.

– Lávdegotti mandáhtas daddjo ahte lávdegoddi galgá čalmmustahttit mo evttohusat váikkuhit maiddái dasa mii guoská sámi álbmoga váikkuheapmái iežaset bálvalusfálaldagaid hárrái, dadjá Krat Bjørkhold.

Guldal podkásta doaktáriid dáistaleami birra, buoridit sámi vuorrasiid dili:

Sámiid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalus lea moalkás ášši.

Sámiid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalus lea moalkás ášši.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.