Sámi báikenamat eanet oidnosii

Sámi báikenamaid lea dehálaš čohkket ja daid oainnusindahkat almmollašvuhtii danin go dat čalmmustahttet sámi ássama ja eanangeavaheami maiddái dakkár guovlluin gos dat ii dáidde leat nu dovddus buohkaide.

Hans Ragnar Mathisen

Elle Hánsa (Han Ragnar Mathisen) lea 1970-logu rájes čohkken ja duođaštan sámi báikenamid.

Foto: Ann Mariela Idivuoma / NRK

Vaikko báikenammaláhka galggašii sihkkarastit ahte sámi báikenamat geavahuvvojit ja oidnojit almmolašvuođa, de dat dattege ii dáhpáhuva buot guovlluin. Danin áigu dál Sámediggi loktet báikenammaášši boahtte dievasčoahkkimii, lohka sámediggepresideanta.

Ballá báikenamaid jávkaid

Sámediggepresideanta, Aili Keskitalo, lohka ballát ahte báikenamat jávket go olbmot eai šat muitte eaige daid ane beaivválaččat. Nubbe eará lea maiddái báikenamaid mat leat registrerejuvvon ja beaivválaš anus, muhto eai oidno almmolašvuođas, dadjá Aili Keskitalo. Son dadjá ahte ii leat ávki čohkket sámi báikenamaid ja daid vuorkut ovdalii go daid bidjat oidnosii ovdamearkka dihte luoddagalbbain, jna.

Duođaštit sámi historjjá ja eallima

Boahtte vahkus lokte Sámediggeráđđi dán ášši Sámedikki dievasčoahkkima meannudeapmái. Keskitalo lohka ahte sámi báikenamat leat dehálačča danin go dat muitalit sámi luondugeavahuvvon ja movt olbmot leat orron ja geavahan dihto guovlluid. Son lohka ahte sámi báikenamat maiddái muitalat min giela ja historjjá ja obalohkái min eallima birra.

Čalmmustahttet sámi ássama ja eanangeavaheami

Aili Keskitalo lohka dehálažžan čohkket ja atnuiváldit sámi báikenamaid, danin go dat čalmmustahttet sámi ássama ja eanangeavaheami dakkár guovlluin maiddái gos dat ii dáidde leat nu dovddus buohkaide. Danin lea earenoamáš dehálaš bidjat vel eanet návccaid báikenamaid čohkket ja daid oažžut almmolašvuhtii, dadjá Sámediggepresideanta, Aili Kedskitalo.

Sámi báikenamat kárttain

Hans Ragnar Mathisen
Foto: Ann Mariela Idivuoma / NRK

Sámi dáiddár, Elle Hansa, Hans Ragnar Mathisen, guhte orru Sálašvákkis, Romssa fylkkas, lea stuora beroštupmi sámi báikenamaide. Son lea 70 logu rájis duođaštan ja čohkken sámi báikenamaid sierra sámi kárttáide. Son lea ollu guovlluin čohkken ja nu duođaštan sámi báikenamaid.

Dál lea Elle Hánsa hápmemin kártta mas leat sámi báikenamat lullisámis, Guoládagas ja upmisámi guovlluin. Dáža kárttaid ektui main leat unnán sámi báikkit merkejuvvon sámegillii, de Elle Hánssa kárttain leat dušše sámegiel báikenamat.