Hopp til innhold

Sámi artisttat máhttet vaikko maid!

Guhtemuš sámi artista máhttá gohpuid hervet ja silkeliinniid designet? Ja guhtemuš sámi artista vuovdá vuollagiid?

Gohput maid Johan Kitti lea herven.
Foto: Priváhta

Gohput ja liinnit

Johan Kitti
Foto: Anne Kitti, Christina Kuhmunen & Johan Kitti

Sámi Grand Prix guovttegear vuoiti Johan Kitti lea maiddái govvadáiddár, gohppo-hervejeaddji ja silkeliidne-designer, go ii lávllo dahje juoigga. Gula maid muitala silkeliinniid birra: Johan Kitti ja su silkeliinnit

Movttegis vuolavuovdi

Foto: Mika Saijets

Angelit joavkku Ursula Länsman lea bargan máŋggalágan bargo báikkis, muhto juste dál bargá son pubas. Ja doppe lávejit guossit bivdit su juoiggastit sidjiide, muhto luođit gal eai gullo. Gula maid Ursula muitala iežas pub-barggu birra: Ursula vuola-vuovdi

Duojáris juoigi

Adjagas
Foto: Poppe, Cornelius / SCANPIX

Adjágas joavkku Sara Marielle Gaup lea duodjestudeanta, ja dadjá iežas liikot duodjái seamma ollu go musihkkii. Ja niehku lea ahte beassá ieš designet biktasiid boahtteáiggis. Gula maid Sara Marielle muitala: Sara Marielle Gaup, juoigi ja duojar

"Duolva-psykolga"

Fred Renè Buljo fra Duolva Duottar.
Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Duolva Duoddara Fred René Øvergård Buljo lea ollesáigge psykologiija-studeanta. Ja muitala ahte earuha dárkilit ræppe-Fred ja psykolog-Fred. -Ja ii leat dihtosis ahte golmma jagi geahčen šat bargá msuihkain, dadjá Fred René. Gula maid muitala psykologiija birra: "Duolva-psykologa"

Geasa sáhttá riŋget?

Movt de jus olmmoš ii gávnna dahje oaččo veahki geas ge, duosa dahje dása? De han sáhttá váldit oktavuođa sámi artisttain! Go sámi artisttat han máhttet nu ollu eará go dušše musihkain bargat. Sáhtášii vaikko álggahit bargogaskustan-fitnodaga... : sami artisttaid finn.no

Publisert Oppdatert
Del på Facebook Del på Facebook Del på Twitter Del på Twitter Del på epost Del på epost

Luo-Mus Máilbmi

Mer om: Luo-Mus Máilbmi

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Ávžžuhit geavahit 184 miljárdda buoridit Davvi-Norgga johtalusa

    Davvi Norgga ođđa johtolatplánas ávžžuha Stáhta geaidnodoaimmahat geavahit 184 miljárdda ruvnnu buoridit Davvi Norgga johtalusa.

    Muhto Davvi-Norggamáđii huksen Fauskes Romsii ii leat ekonomalaččat gánnáhahtti 281 miljárdda huksengoluiguin, oaivvilda Ruovdemáđiidirektoráhtta, ja nu ii ávžžutge hukset dan. Lassin das livčče heajos váikkuhusat lundui, birrasii, dálkkádahkii ja boazodollui. Dála ruovdemáđijat Nordlánddas ja Ofuohtas ávžžuhuvvojit buoriduvvot mealgat.

  • Ådåsa - Julevsábmáj

    – Lip mij láddáduvvamijn barggam Divtasvuonan?

    Vuonarijka Sámemisjåvnå guovllojådediddje Gasska- og Lulle-Vuonan Øyvind Fonn guossidij Ájluovtav Hábmera suohkanin vásse vahko, ja lågådaláj Sámemisjåvnå barggohiståvrå birra Divtasvuonan jages 1935 gitta udnátjij.

    Dábálattjat gå Sámemisjåvnnå l Ájluovtan la siján evangelak tjåhkanibme biednadåben Elimin. Valla dán bále usjudallin Árrana siegen tjadádit tjåhkanimev masi luluj almulasj berustibme, dan diehti gå la muddo såbadimijn, ruopptot histåvråjda gehtjadit ja gæhttjat mij la dáhpáduvvam, subtsas Fonn.

    – Mij viessop ájgijn såbadusájn, árvvaladdamijn ja dåbdijdimijn, ja de mij gal vierttip álgget ållu várrogisát. Mij subtsastip iehtjama bargos mijá vuojnnemguovlos. Ja de gatjádijma rabás gatjálvisáv lågådallamin; lip mij láddáduvvamijn barggam Divtasvuonan?

    Fonn subtsas gå institusjåvnåjn barggin de lij dallusj ájádallam ahte da máná majt oattjojga sijá huvson galggin bajedit ja åhpadit Vuonarijka modella ja vuoge milta.

    – Juska lij huvso diehti, de lij duodaj vuona dábij milta. Nav vaj sáme perspektijvva jali identitiehtta máhtij buorebut várajda váldeduvvat. Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå diedádusán tjuodtju sivilisering ja kultivering vuona mærráj milta lij oasse huvsos, ja dássta láddáduvvam tjuovoj. Dánna ij la nammadum makkirak konkrehta institusjåvnnå, valla vierttip ájádallat dasi mij aj oassálastijma dánna, javllá Fonn.

    Fonn buojkot skåvlå dile birra Fredly-institusjåvnån, gånnå åhpadijga dárogiellaj, jur gåk skåvllåpolitihkka lij dalloj, ja dat lij ham dárojduhttem.

    – Ja jus biedna l dárogiellaj, la dat aj vuohke gåktu dárojduhttá – gå ep guovtegielakvuodav duodastip, duoddi sån.

    – Lijma máhttám ietjáláhkáj tjoavddet majt dalloj dahkin, hæjttá Fonn.

    Åvddålijguovlluj sihtá Sámemisjåvnnå vásádusáj ja histåvråj birra gullat, ja sij båhti vas Hábmerij jage duogen.

    Gulldala ienebuv dánna.

    Odne mii oažžut guossái juoigi gii galgá searvat Norske Talenter gilvvuide, šoš! Ánne Márjá áigu hástalit Kolbjørna, máhttá go son muhtun sámegiel doahpagiid? Odne gullo maid julevmagasiidna, dii 12.04.
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Romssa Sámi Vissui virgáduvvon beaivválaš jođiheaddji

    Les på norsk.

    Jill Abelsen Olsen šaddá vuosttaš beaivválaš jođiheaddji Romssa Sámi Viesus. Dat boahtá ovdán preassadieđáhusas.

    Son bargagoahtá čakčat ja galgá joatkit ohcamin heivvolaš lanjaid Sámi Vissui.

    Abelsen Olsen lea ovdal bargan seniorráđđeaddin Našunala sámi gealboguovddážis (NASÁG).

    Jill Abelsen Olsen
    Foto: Privat

Langlesing

Tur i kautokeino

Samiskkurs trekker unge til Kautokeino
Sami gamers og gamingrom

Vuordán speallanlánja 12 jagi – dál besset ovttas hárjehallat 🎮

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen